Hommikul sajab laia lund ja õhtuks ennustatakse liikluskaost.
Olen olnud hästi kaval ja seadnud puhkuse nii, et puhkuselt tulles ei varitseks kohe pikk töönädal, vaid ainult üks päev, seegi reede, mis kõrvalmajas on näiteks üldse poolest päevast vaba.
Pisike muretsemine, kas mäletan tööarvuti salasõnu. Täht-tähelt meenuvad nad osaliselt, ülejäänu tuleb motoorsest mälust.
Õhtul bussipeatuses maas oleva köögivilja kohta võiks eeskõndijalt küsida nagu Bläck Rokit laulus „Engelbert”: „Proua, kas see on teie porgand?”
E pakib kohvrit, tühjendades selle enne minu kolast; ühtäkki on mul vaja taskunuga, mida ei ole kusagil, ja siis selgub, et tihedalt täiskiilutud kohvri taskus on nii mu taskunuga kui ka Gorillapodi statiiv...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment