Meilis on teade, kus kirjutatud septembris toimunud kohtumisest, mille teemaks oli „N.N. mälestuseks”, kus N.N. on ühe klassikaaslase nimi. Seia metsade ja mägede taha liiguvad uudised aeglaselt ning sageli imelikke teid pidi, aga mis on juhtunud, ma ei tea.
Siis selgub ka, et saan ikka spämmi mingilt Prantsuse fotopoelt; kui hästi meenutada, oli see vist see imelik pood, kust tahtsin 2010 jaanuaris osta objektiivi, aga mis veidral kombel ajal ostmisest ülekande laekumiseni kellelegi teisele ära müüdi. Raha makseti küll kenasti ja kiiresti tagasi, aga rohkem ma nendega tegemist teha ei taha.
Saksa keele tunnis on arutlusel eelmisel kolmapäeval Baieri pealinnas Münchenis toimunud taasühinemispäeva riiklik tähistamine (mis jäi küll pisut samal ajal samas toimuva Oktoberfesti varju), kus näiteks eri piirkondade rahvarõivis inimesed laulsid Saksa hümni. Õpetaja küsib, kes kirjutas Saksa hümni viisi; jälle ainult mina tean, et Haydn. Aga sõnade autori kohta ta ei küsigi ja ma ei saa sedasi oma silmaringi näidata. (Kas ma siin seda olen maininud, et inglased üritasid isand von Fallerslebeni kodusaart Helgolandi 1946 täies ulatuses õhkida – kuigi muidugi mitte seepärast, et üks selle asukaid oli kunagi luuletanud tollal veel olematu Saksamaa piirideks, et „Maasist kuni Meemelini, Etchist Belti hüüab hääl”*, mis neljast orientiirist ei puutu praeguseks enam Saksamaad kolm?)
* Vt „Gaudeamus! Tudengilaulik. Sõnastik. Kombed” (Tartu: Tapper 1935)
Õpetaja üks lemmikmeetodeid on lasta meil järgemööda jutustada, mismoodi on asjalood meie kodumail. Kümmekond inimest reas, ainult Rumeeniast ja Portugalist on kaks, ülejäänud riikidest kõikjalt üks; hulk aega kulub ning kuivõrd ma juhtun istuma üsna ukse juures ja küsitlemine algab akna juurest, jõuan alati põhjalikult välja mõelda, mida ütlen. (Akna vastas istudes näen kogu seina suurusest aknast aknatagust maalilist metsaserva.) Peame rääkima rahvariietest ja aeg-ajalt urgitseb õpetaja, kas ikka kohe keegi argielus ei kanna. Keegi vedu ei võta, isegi Rumeenias ei kanta, aga siis ütleb hollandlane kogemata, et tema kodukülas kantakse puukingi, ning asi võtab halva pöörde: „Kus nendega käiakse?” – „...Igal pool!” – „Kust said?” – „... ... Naaber tegi!” jne.
Siis selgub ka, et saan ikka spämmi mingilt Prantsuse fotopoelt; kui hästi meenutada, oli see vist see imelik pood, kust tahtsin 2010 jaanuaris osta objektiivi, aga mis veidral kombel ajal ostmisest ülekande laekumiseni kellelegi teisele ära müüdi. Raha makseti küll kenasti ja kiiresti tagasi, aga rohkem ma nendega tegemist teha ei taha.
Saksa keele tunnis on arutlusel eelmisel kolmapäeval Baieri pealinnas Münchenis toimunud taasühinemispäeva riiklik tähistamine (mis jäi küll pisut samal ajal samas toimuva Oktoberfesti varju), kus näiteks eri piirkondade rahvarõivis inimesed laulsid Saksa hümni. Õpetaja küsib, kes kirjutas Saksa hümni viisi; jälle ainult mina tean, et Haydn. Aga sõnade autori kohta ta ei küsigi ja ma ei saa sedasi oma silmaringi näidata. (Kas ma siin seda olen maininud, et inglased üritasid isand von Fallerslebeni kodusaart Helgolandi 1946 täies ulatuses õhkida – kuigi muidugi mitte seepärast, et üks selle asukaid oli kunagi luuletanud tollal veel olematu Saksamaa piirideks, et „Maasist kuni Meemelini, Etchist Belti hüüab hääl”*, mis neljast orientiirist ei puutu praeguseks enam Saksamaad kolm?)
* Vt „Gaudeamus! Tudengilaulik. Sõnastik. Kombed” (Tartu: Tapper 1935)
Õpetaja üks lemmikmeetodeid on lasta meil järgemööda jutustada, mismoodi on asjalood meie kodumail. Kümmekond inimest reas, ainult Rumeeniast ja Portugalist on kaks, ülejäänud riikidest kõikjalt üks; hulk aega kulub ning kuivõrd ma juhtun istuma üsna ukse juures ja küsitlemine algab akna juurest, jõuan alati põhjalikult välja mõelda, mida ütlen. (Akna vastas istudes näen kogu seina suurusest aknast aknatagust maalilist metsaserva.) Peame rääkima rahvariietest ja aeg-ajalt urgitseb õpetaja, kas ikka kohe keegi argielus ei kanna. Keegi vedu ei võta, isegi Rumeenias ei kanta, aga siis ütleb hollandlane kogemata, et tema kodukülas kantakse puukingi, ning asi võtab halva pöörde: „Kus nendega käiakse?” – „...Igal pool!” – „Kust said?” – „... ... Naaber tegi!” jne.
No comments:
Post a Comment