Näen tõlget, kus tõlkija on teadnud, et sõnade kordamine on „paha”, ja on, nui neljaks, lauses neli korda korduvat tegusõna vägisi vaheldanud. Näitan seda kolleegile, märkides, et tõlkija elu on lihtne, aga selle soga peab mõistlikuks muutma ikkagi toimetaja; kolleeg märgib, et tõlkijal jäi tegusõnadele sünonüüme otsides kahe silma vahele, et lauses on ilusti alles ka neli täpselt sama ja täpselt samas vormis nimisõna. Pärast toimetamist on lause kõvasti lühem ja sealt on koondatud nii korduvad nimi- kui ka tegusõnad; teave on alles põhiliselt endistes täiendites.
Veel tuleb arutlusele zombide rünnak ehk selliste vanurtõlkijate aktiveerumine, kes kasutavad 1983. a reformi eelseid väliskohanimesid.
* * *
Täna saan postkontorist paki kätte. Ei tea, mis maal see heas mõttes õudustäratava välimusega fliis on tehtud, aga suurus M on vat suuremgi kui mu TG-suuruses (très grand) talvefliis (millest eile jalutamisel selgus, et kui minu ümbert kadusid kevadel liigsed kilod, tekkis minu ja fliisi vahele õhuvahe, kust puhub külm tuul sisse). Nõndap et see saab minule ja E-le tellin kohe hoopis XS-suuruse (umbes selline plaan oligi, et algul üks suurus, siis vaatame, kummale see selga mahub, siis teine).
E laseb mul lubada, et ma taolise jõulise steitmendiga tööle ei läheks; luban teha hoopis passipildi.
* * *
Kui juba siin Läti Henrikule jutt läks, siis ükspäev leidsin kroonikast (XXIII:8) mõttetera, et lollide arv maailmas on lõputu (Et veniunt stulti quidam ex nobis, quorum infinitus est numerus, ...). Vähe hiljem leian, et kaks korda on Henrik maininud ka perverte, õigemini pervertset rahvast (perverse gentis; samuti kasutas ta üksvahe Lembitu kohta epiteeti perfidissimus, mida on eesti keeli ümber pandud kui ’truudusetuim’): üks kord 1223. a mässavate sakalaste kohta ja teine kord saarlaste kohta, kes 1226 paavsti saadiku (paavst oli teatavasti kõigevägevama maine asemik ja tema saadik seega maailmas vägevuselt teine inimene) Modena Wilhelmi palge ees lubasid riiglastele igavest truudust, aga siis, kui see selja keeras ja tagasi Saksamaale purjetas, läksid tegid Rootsi suure sõjaretke ja tassisid sealt nurjatuteks tegudeks tagasi nii palju kristlikke naisi ja neitseid, et Riiga maha jäänud siivsal preester Henrikul läks silme eest mustaks ning riiglased tegid Saaremaale 1227 alguses massiivse sõjakäigu, kus piirati, kaevati, lasti ja pommitati Muhu linnust, millest joonistas koleda pildi Ott Kangilaski, mis päris hulk aega ilutses igasugu ajalooõpikutes, ning mille vallutamise kohta parastas Henrik, et saarlaste linnust neelab tuli, kristlased aga riisuvad rõõmsasti saaki, jättes järelpõlvedele seletamata, et ega ristisõjas muud palka makstudki.
Veel tuleb arutlusele zombide rünnak ehk selliste vanurtõlkijate aktiveerumine, kes kasutavad 1983. a reformi eelseid väliskohanimesid.
* * *
Täna saan postkontorist paki kätte. Ei tea, mis maal see heas mõttes õudustäratava välimusega fliis on tehtud, aga suurus M on vat suuremgi kui mu TG-suuruses (très grand) talvefliis (millest eile jalutamisel selgus, et kui minu ümbert kadusid kevadel liigsed kilod, tekkis minu ja fliisi vahele õhuvahe, kust puhub külm tuul sisse). Nõndap et see saab minule ja E-le tellin kohe hoopis XS-suuruse (umbes selline plaan oligi, et algul üks suurus, siis vaatame, kummale see selga mahub, siis teine).
E laseb mul lubada, et ma taolise jõulise steitmendiga tööle ei läheks; luban teha hoopis passipildi.
* * *
Kui juba siin Läti Henrikule jutt läks, siis ükspäev leidsin kroonikast (XXIII:8) mõttetera, et lollide arv maailmas on lõputu (Et veniunt stulti quidam ex nobis, quorum infinitus est numerus, ...). Vähe hiljem leian, et kaks korda on Henrik maininud ka perverte, õigemini pervertset rahvast (perverse gentis; samuti kasutas ta üksvahe Lembitu kohta epiteeti perfidissimus, mida on eesti keeli ümber pandud kui ’truudusetuim’): üks kord 1223. a mässavate sakalaste kohta ja teine kord saarlaste kohta, kes 1226 paavsti saadiku (paavst oli teatavasti kõigevägevama maine asemik ja tema saadik seega maailmas vägevuselt teine inimene) Modena Wilhelmi palge ees lubasid riiglastele igavest truudust, aga siis, kui see selja keeras ja tagasi Saksamaale purjetas, läksid tegid Rootsi suure sõjaretke ja tassisid sealt nurjatuteks tegudeks tagasi nii palju kristlikke naisi ja neitseid, et Riiga maha jäänud siivsal preester Henrikul läks silme eest mustaks ning riiglased tegid Saaremaale 1227 alguses massiivse sõjakäigu, kus piirati, kaevati, lasti ja pommitati Muhu linnust, millest joonistas koleda pildi Ott Kangilaski, mis päris hulk aega ilutses igasugu ajalooõpikutes, ning mille vallutamise kohta parastas Henrik, et saarlaste linnust neelab tuli, kristlased aga riisuvad rõõmsasti saaki, jättes järelpõlvedele seletamata, et ega ristisõjas muud palka makstudki.
No comments:
Post a Comment