Paar nädalat tagasi juhtus tööl, et muidu end prantsuse keele heaks oskajaks pidajal sai prantsuse keele mõistmine äkki otsa ning prantsuse töökaaslane, kes alati läheb just sel ajal ukse taha suitsetama, kui ma tööle saabun, ja keda olin alati arvanud umbkeelseks, läheb äkki üle soravale inglise keelele.
* * *
Pärastlõunal on esimene saksa keele tund, kuhu saabun turvakontrolli tõttu mõneminutise hilinemisega, sest eks ma käinud seal majas viimati siis, kui paar pätti ei olnud sama asutuse ühes teises kontoris veel panka röövinud ja seni lulli löönud turvameeste head põlve lõpetanud. Muidugi unustan käele kella, milles ja mille ketis sisaldub üle saja grammi terast, aga kuivõrd keegi ei vaata, jalutan turvaväravast mööda.
Saksa keele tunnis on klassiesine tühi ja üks onkel on elavas vestluses teiste laua ääres istujatega. Selgub olevatki õpetaja. Tuttavaid nägusid on: eelmise kursuse uusmeremaalane, eelmiselgi kursusel olnud töökaaslane ning üks endine töökaaslane, kes nüüd töötab ülejärgmises majas. Esimese poole täidab naabriga tutvumine, mis minu puhul tähendab, et õpilaste paaritu arvu tõttu pean vestlema õpetajaga. Saan teada isegi selle, et ta olla tudengiajal mänginud rohkem tudengiteatris kui õppinud, mis seletab elavust ja vehkivust. Kuigi see meenutab ühekorraga nii tudengiaegset sõpra M-i kui ka allooalloolast kapten Hans Geeringit, ähvardab see semestri jooksul muutuda lõpuks tüütuks. Loodame, et siiski mitte.
Mulle langeb osaks seletada saksa keeli, mida tähendab sõna Verrat (reetmine). Teadagi meenub sõjaaegne kuulujutuvastane propagandaplakat Kampf ist Tat, Reden Verrat, aga ma ei taha endale võtta ungarlase rolli, kes aasta tagasi hakkas Hitlerist rääkima kohe semestri esimeses tunnis, mille peale tollane õpetaja nentis, et Hitlerist rääkimist ei peeta praegusel Saksamaal heaks tooniks. Kus selle häbi ots! Seletan siis muud moodi, nagu oskan.
Vaheajal küsib rumeenlane, kas ma oskan ungari keelt, et mu saksa keeles olla ungari aktsent. No ungari keele oskust oletatakse mul küll esimest korda! Seni on olnud eksootilisimad norra ja türgi. Ütlen, et ei oska sõnagi, mille peale E õhtul märgib, et aga példák, millele vastan, et ma ei tea, kuidas see hääldub.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment