Päeva parim nali on see, kuidas katsetan poodi minekul navigeerimist telefonirakenduse Wisepilot abil ja kui see ükskord GPS-signaali kätte saab (mis kestab nii kaua, et olen unustanud, et see on üldse sees), käratab kümmekond meetrit enne üht ristmikku vastuvaidlemist mittesalliv naishääl: „TURN RIGHT!” – ning minu ees kõndinud härrasmees jõnksatab korraks paremale.
Siis käime pika tiiru metsas, kus Šp üritab end lõhnastada mädaneva seenega. Muidugi tekib hetkeks kahtlus, kas see on seen või mõni muu sarnane ese, aga sellel näib olevat all seenejalg.
Puhastusjaam on ometi kord valmis saanud. Arvake kolm korda, mida tehakse selles koguneva biogaasiga?
Õhtu veedan meeldivasti, rõdul istudes ja loojanguaegset looduse vaatemängu jälgides. Ees on statiivil 20×80 binokkel, mille saab üle 45° kõrguse jaoks vabastada ja kätte võtta. Telefonis on uus rakendus, mis näitab ülelendavaid reisilennukeid; täitsa hästi näitab. Seejärel vaatlen vastaspervel unele sättivaid vareseid, kuulan pisut nahkhiiri ja ootan, millal saabub teise telefonirakenduse lubatud ISS-i ülelend. Kahtlen pisut, kas sellist väikest asja nagu tehiskaaslase ülelend ikka enne pimenemist märkan, aga kui ISS peaaegu otse täpselt üle pea põrutab, on minu kommentaariks sõnad „Ossa kurat!”. Noh, eks mõelge ise, kui üle maakera serva paistva päikese käes särab tervelt pool hektarit päikesepaneele. Kui ISS-i orbiit oleks nii kaldu, et käiks ka üle Eesti, oleks Eesti kollasel ajakirjandusel ainest kirjutada loojangu järel / päikesetõusu eel üle taeva kihutanud säravatest uhvodest lausa mitu korda ööpäevas.
Pärast vaatlen veel lehise tagant välja ilmuvat Andromeeda udukogu ja siis Kuud, mis tõuseb täpselt vastasperve kahe puu vahelisest tühemikust. Kuu eest sõidab läbi kuskil väga kaugel lennuk ja paar korda paistab kuuvalgel lendlemas nahkhiiri.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment