Hommikul ISP poest uus ruuter. Olen jaamas peatuses kell 8.45 ja et tean, et pood avatakse alles kell 9, nagu kirjutas ISP koduleht, teen aega parajaks lähima pangaautomaadini matkamisega. Tagasi olen sealt kell 8.56 ja poe ukse pealt näen, mõistagi, et pood avati koos ülejäänud postkontoriga juba kell 8.
Poole kahest lühike padukas.
Kirjutan pahasena tagasisidesse, et tõlkesse peab kirjutama eesti, mitte eesti sõnadega võõrkeeles – tõlkija oli säilitanud lähtekeele sõnajärje (mis eesti keeles käis hoopis teistmoodi) ja mitte pannud kirjavahemärke kohtadesse, kus neid võõrkeeles ei olnud, ning kus võõrkeeles puudusid tühikud, siis jätnud need ära ka tõlkest. Nimetaksin seda patoloogiliseks originaalitruuduseks. Võib-olla saab seda ravida, aga taolise soperdise eest raha tahta ei ole ilus.
Seletamatul moel töötab eile surnuks peetud ruuter täna terve päeva ilusti.
Padjaraamatus on hämmastavavõitu ümberkirjutus Russowi kroonikast, et Liivi sõjas Haapsalu linnusest röövitud toomkiriku kellad viidi Tallinna, kus sulatati suurtükkideks, mis läksid kohe lahingusse, kus need jäeti maha ja said vastaspoolele sõjasaagiks – neli Munka, Koer ja Lauljatar. Põnev on – mida kommenteerija ei maini – see, et tolle aja kombe kohaselt olid suurtükid ikka kenasti kaunistatud (Eesti keskaegsete suurtükkide raamatus mainitakse, et arhiiviteadete järgi vähe varem suurtükke koguni maaliti ja ikka parimate jõududega, nagu koguni Sittowi enda pintsliga). Ehk siis pidi suurtükikojas olema varnas suurtükimudeleid, mille valamiseks saabunud pronks kohe kasutati, või jõuti vahepeal nikerdada uued.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment