Puhkusejärgne esimene tööpäev möödub ägedasti: kõigepealt kontrollin üle toimetust, kus esiteks on tõlkes kohti, kus õiged asjad on parandatud valeks (sh kirjutatud pimesi asju, mida olemas ei ole – saan kuulda põhjenduseks, et „tõlkemälus oli” – nüüd enam ei ole, sest uurisin, kuidas see susservusser sinna sai, ja veendusin, et maailm läheb ainult paremaks, kui see kustutada), aga rasked vead jäetud parandamata. Teiseks loen meilist, et mu puhkuse aegse ilma iseärasuste tõttu kehtestati ka tänavu suvine tööaeg, augusti lõpuni, nii et ma saan nautida seda tervelt kaks päeva. Kolmandaks näevad kell 15.06 minu silmad uhiuut eestikeelset sõna, tarbetute lt-lõpuliste määrsõnatuletiste pikas reas olevat sõna „järk-järguliselt”. Te muidugi vaatate järele, et Google teab seda 16 700 korda, aga elavas tekstis, st toimetatavas tõlkes (me päris igasugust soga ka ei saa) näen esimest korda.
Unustan tööhoos ära, et Eestis valitakse täna presidenti. Ega ma tulemusi kartnud, need olid üldjoontes selged (jätan enda teada kaks epiteeti, millega nimetasin populistlikku vastaskandidaati), aga meenutagem 2001. aastat, kui asi oli segasem ja valimine läks kolmanda vooruni ning lõpptulemus oli taoline, et arvasin tund aega, et raadios luges uudiseid Rohke Debelakk.
Muidu puhkuse ajal on elu Eestis läinud omasoodu, kuuldavasti isegi Veerpallu uskujate arv on hakanud kahanema.
Väikese otsimise peale (ei mäleta, mis stiil see oli, mis muusikaraadiojaama kunagi mõnikord kuulasin) leian sellise: DroneZone. Kas lugejate seas on veel neid, kellele ütleb midagi pealkiri „Avaruusromua”?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment