Hilisel pärastlõunal juhtub seletamatu lugu. Välistõlkes on mingi tekstikast loodud nähtavasti mingi „täiesti ühilduva” tõlkimistarkvara abil ja et selle font on vale, avan selle ja siis üldtuntud tekstitöötlustarkvara ei taha seda kasti tunda ja satub tsüklisse, kust enam välja ei saa (dialoogiakna sulgemise eel tekib hoiatus, mis enda OK-d klõpsates küll kaob, aga tekib uuesti mis tahes katse peale sulgeda dialoogiakent ennast – OK, Cancel, ristist sulgemine ja ESC). Itimees tuleb kohale ja samuti ei oska teha midagi. Tuleb task managerist tekstitoimeti sulgeda. Salapärasel kombel on viimane varukoopia täna hommikust ja seega on kogu mu tänane hoolikas töö läinud!! Välistõlkijal on roppu moodi vedanud, et on kaugel.
Nii et oleme tagasi muistses ajas, mil ülemus AK õpetas, et iga lause järel tuleb vajutada Ctrl-s!
* * *
Der Spiegel kirjutab (sama jutt on nt siin), et astronaut Buzz Aldrin kirjutas 2007. aastal 77 a vanuses kogu oma ainelise ja mõttelise vara firma nimele, mida juhib tollase naise tütar, kes siis seda vara käsutab. Vanamehel hea mugav. Noh, aga nüüd on see viimases mälestusteraamatus ülistatud eluõnn läbi ja vana astronaut ise olevat puupaljas ehk tal endal ei ole muud maist vara kui rõivad, auto ja maja ning talle kuulub tema enda nime müütavas firmas vähemus. Ise oli loll, leiab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment