R, 1655. päev: mida kirjutavad raamatud ja seitungid

Bussiraamatust saab teada, kuidas 1990. aastate algul toimunud Saksamaal Saarimaa põhjaosas võigas katse: 6 jahihooaja ajal lasti 700 hektaril maha kõik vareslased (varesed, rongad, harakad, pasknäärid jt), muud röövlinnud ja kõik kiskjad (rebased, nugised, mägrad jne) ja uuriti, kuidas mõjub see laululindudele ja maapinnal pesitsevatele jahiloomadele (faasanitele ja jänestele), keda taolised „kahjurid” palju hävitavad. Katse pikkus pidi tasandama muudest põhjustest tuleneva loodusliku varieeruvuse. Tulemused olid huvitavad. Esiteks lasti maha tunduvalt rohkem loomi, kui oleks taastootnud loomulik iive, aga ühelgi aastal ei ilmutanud „kahjurite” arvukus langust (loodus ei salli tühja kohta ning neil on tiivad ja jalad). Seevastu ei suurenenud faasanite ja jäneste arvukus, kusjuures iga faasani kohta lasti maha 25 „kahjurit” (mis iseenesest on kiskjate ja saakloomade arvulise suhte kohta väääga paigast ära) ehk autori sõnadega: iga faasani hind tõusis 25 padruni hinna võrra. Ainus laululind, kelle arvukus suurenes, oli haruldane kadakatäks, kelle arvukus katse alguses oli 0 ja katse järel 4 pesitsevat paari. Autori sõnad: ühe ilmunud kadakatäksipaari kohta lasti maha 600 „kahjurit” ja ka tema parem ei avalda arvamust taolise „looduskaitse” kohta.

Süddeutsche Zeitung kiidab Eestit nii, et kohe hea hakkab: link.