K, 1660. päev: hästi unustatud vana

Tänane sõnaleid: „noor mittelakteeriv veis” (kuidas siis saab teistmoodi, kui inglise keeli seisab kolme sõnaga young non-lactating cattle) = mullikas. (Inglise keeli on olemas samuti ühesõnaline nimetus heifer, aga kujutan ette, mis häda vallanduks, kui originaalis seisaks see. Kunagi oli näiteks sow ja eesti tõlkija võttis heaks tõlkida ka selgituse, et emis on emane siga.)
Samasuguseid muid raskusi, mis tekivad paraku seetõttu, et kiputakse tõlkima sõnu, mitte mõtet, ja ei mõisteta, et eesti keel ei ole eesti sõnadega inglise keel:

• en: aka., also called as, also known as
  et: „mida tuntakse ka kui”, „mida nimetatakse ka kui”, „tuntud ka kui” (pigem „teise nimetusega”, „ka”, „ehk” jne)
• en: available (nt available on Internet, available also in Estonian)
  et: „kättesaadav”, samades näidetes „kättesaadav internetis” ja „kättesaadav eesti keeles” (ma ütleks sama näite hoopis kui „avaldatud internetis” ja nt „olemas ka eesti keeles”)
• en: be aware
  et: „teadlik olema” (pigem lihtsalt „teadma”)
• en: comprise (nt the system comprises the following parts)
  et: „hõlmama”, samas näites „süsteem hõlmab järgmisi osi” (p.o hoopis „süsteem koosneb järgmistest osadest”)
• en: container (tähendab mis tahes mahutit, ka väikest, ka mittemetallist)
  et: „konteiner” (tähendab eelkõige suurt metallmahutit)
• en: economical (valdkonna tähenduses, nt economical loss)
  et: „majanduslik”, samas näites „majanduslik kahju” (see on hoopis „majandus-”, siin näites „majanduskahju”; sama kehtib ka paljude muude valdkonda näitavate omadussõnade kohta, nt medical, technical, environmental, statistical, ethical, ergonomical, kus omadussõnaks tõlkimisel muutub mõte, nagu oleks jutt mitte valdkonnast, vaid omadusest – nõnda tähendab otsetõlkeline „eetiline probleem” rangelt võttes ‘kõlbeliste tõekspidamiste kohane probleem’ ja „ergonoomiline risk” ‘töötajale hästi sobiv risk’. Logisch!)
• en: event (kavandatava ürituse tähenduses)
  et: „sündmus” (pigem ikka „üritus”; üritusest võib tulla sündmus, aga sündmust ette kavandada ei saa, nagu kunagi tudengiühingus öeldud sentents, et nõunikuks ei hakata, nõunikuks saadakse)
• en: facilitate
  et: „kergendama”, „lihtsustama”, „hõlbustama” (aga võib tähendada üldse ka „võimaldama”)
• en: for instance (lause algul)
  et: vanas, koletõlgetest rikkumata eesti keeles sellega lauset ei alustatud, nagu ka mitte sõnaga „seepärast”. Seda peeti koguni nagu pooliku lause stiiliveaks.
• en: high
  et: „kõrge” (mõnikord tõesti, kuid vanasti öeldi selle kohta tavaliselt „suur”, nt suur väärtus, suur kontsentratsioon, vahel ka „tugev”, nt tugev kiirgus)
• en: include (nt examples include A, B, and C)
  et: sama näide „näidete hulka kuuluvad A, B ja C” (pigem „näited on muu hulgas A, B ja C”)
• en: is necessary
  et: „on vajalik” (mida parata, kui inglise keeles puudub konkreetne tegusõna „vajama”? Eesti keeles öeldakse „on vaja”)
• en: is not possible
  et: „ei ole võimalik” (võimalik, aga lihtsam oleks „ei saa”)
• en: low
  et: „madal” (mõnikord tõesti, kuid vanasti öeldi selle kohta tavaliselt „väike”, nt väike väärtus, väike kontsentratsioon, vahel ka „nõrk”, nt nõrk kiirgus)
• en: major part
  et: „suurem osa” (p.o „enamik”)
• en: more than one
  et: „rohkem kui üks” (p.o „mitu”)
• en: no more than
  et: „mitte enam kui” (p.o „kuni”)
• en: not only X, but also Y
  et: „ei ole mitte ainult X, vaid ka Y” (selguse huvides pigem „peale X on ka Y” või lihtsalt „X ja Y”)
• en: progress (protsessi käik)
  et: „edusammud” (pigem „kulg”, „seis”, „käik”, eelkõige kui edusamme suurt ei ole)
• en: snowstorm
  et: „lumetorm” (p.o „tuisk”)
• en: test
  et: „testima” (enamasti „katsetama”, sageli ka „kontrollima”)
• en: the two
  et: „need kaks” (p.o „mõlemad”)
• en: this
  et: sõnade „käesolev” ja „kõnealune” peene vahetegemise asemel pigem lihtne „see”, kui seda tõesti on tõlkida vaja; sageli on ilmagi selge, millest jutt
• en: thunderstorm
  et: „äikesetorm” (p.o „äike”)
• Ja lõpuks kõik need need lauset alustavad sidendid furthermore, finally, therefore, whereas, regarding, with regards to, moreover, indeed jne, mis tegelikult midagi ei tähenda ja mida vbl on inglise teksti kirjutanud prantslased, kelle jaoks on taoline keerutamine ja paberimäärimine loomulik. Mina, ketser, tõmbaks need eesti tõlgetest lihtsalt maha, nagu tõmban maha tarbetuid äratõlgitud isikulisi asesõnu (wash your hands ~ „peske oma käsi”).

* * *

Wikipediast hoopis midagi muud uurides saan teada, et järgmistes olukordades on Saksamaal autosignaaliga tuututamine keelatud (võib saada 10 € trahvi – Ordnung mußt sein!):

• kui süttib roheline tuli, aga eesmine auto ei liigu
• kui teine liikleja rikub liiklusnõudeid
• pulmarongis
• tervituseks
• lemmikmeeskonna võidu tähistamiseks

Kui olin 4-aastane, õpetas elupõlisest autojuhist vanaisa elutarkuse, et õige hea on tuututada siis, kui teisel pool tänavat kõnnib seljaga auto poole üksik inimene. Siis ta ehmatab ja autojuht naerab. — Ilusad olid ammumöödunud ajad, sest praeguse liiklustiheduse juures nii kahjuks enam teha ei saa...