Peopiltide III valik, kustutamiseks määratud piltide kustutamine ja allesjäänute töötlemine. Järele jääb 130 pilti, neist näitamiskõlblikke 91. Natuke tuleb harvendada veel. Näitamiskõlbmatud pildid on peokoha arhitektuurist (sh peosaali huvitavatest sarikatest) ja mu arust Kolumbuse paati kujutanud skulptuurist (kuigi mitte betooniarmatuurist painutatud aasast, mis oli pandud ümber kuju ühe tegelase jala ning betoonitud trepi külge).
Rookimine on karm ning päris mitmel juhul tuleb kasutada radikaalset pildilõiget, kui pildi ääres keegi koukis hambavahet. Kustutan ka need, kus kaamera jaoks lapsega lõbutsemine paistab pildil rohkem nagu räige koduvägivald avalikus kohas.
Neljapäeval tegin ettevalmistades värvustemperatuuri graafiku: see tegi päris põnevaid hüppeid, alguses oli pilves (6000 K), siis tuli välja päike, siis sadas, siis läks selgeks, aga et tegevus oli varjus, läks valgus väga siniseks (9000 K), siis kandus tegevus loojuva päikese kätte (4500 K), siis läks päike otsustavalt looja ning kõik läks jälle väga siniseks (üle 12 000 K). Piltnikul on voli panna inimesed meenutama pidu kas soojana või külmana, mis meenutab ka kunagisi siinkandi eesti seltsi jõulupeo pilte, kus võis kohe näha, mis olin teinud mina, sest ma olin ainsana ajanud värvid õigeks. Nõndap on siis kolmapäevase peo pildid kõik soojades toonides (õige pisut kuldsemad kui vaja; pilves ilmaga on neutraalne umbes 5700 K), v.a vihmaaegsed pildid, kui olemine on vajalikust pisut külmem ja sinakam (5500 K, kuigi tegelikult olnuks vaja nii 5800 K).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment