R, 1648. päev: vaba päev

Mul on ära jäänud pikast nädalavahetusest säilinud vaba päev. Mm, mõnus.

Saan läbi astronaudi eluloo, millele võiks panna 2 tärni 5st. Ikka täitsa jube. Praegu nähtavaim Apollo-astronaut küll ja praeguseni aktiivne kosmoseturismi tagantsuskija, aga noh, edevusel võiks olla piir. Amazoni lugejad teavad märkida, et raamatus on mitmeid faktivigu (no ega Aldrin seda ise kirjutanud, vahest ei viitsinud ta ise kõike hoolikalt läbi lugeda), isegi kaanepildil, mis ei ole see, mida raamat väidab.

Päris suur osa raamatust jutustab ülesastetest TVs ja saame teada, et Buzz Aldrin oli enda sõnul ikka nii nutikas, et jagas ära kohe, et Ali G on mingi naljavend; aga noh veenduge ise (YouTube). Samuti kinnitab ta, et alles 2002. aastal tõusis ta elus olevate Apollo-astronautide seas au sisse – seni ei olnud ta seda olnud mitte, hoolimata hävituslendurina Korea sõjas saadud õhuvõitudest, enne astronaudiks hakkamist kaitstud doktoritööst kosmoselaevade põkkumise teemal või esimesena Kuule maandunud Kuu-mooduli piloodiks olemisest [LMP ülesanne oli tegelikult rohkem lugeda mõõteseadmete näite ette moodulit tegelikult juhtivale komandörile – või noh, selle juhtimine oli poolautomaatne, aga otsustas, kuhu ja mis pidi maandub, ikkagi komandör], rääkimata tema pildi järgi tehtud auhinnast Moonman ja tema järgi nimetatud joonisfilmitegelasest – vaid saavutas selle au alles sellega, mida ükski kolleeg ei söandnud: anda raevukale tüütajale, kes agressiivselt jahus, et Kuu-maandumised lavastati ja Apollo 1 meeskond tapeti, lõpuks vastu vahtimist (YouTube). 2006. a dokumentaali In the Shadow of the Moon epiloogis lubab meeskonnakaaslane Mike Collins taolisi tüütajaid üksnes kraest raputada; no tema on ka tasakaalukam ja võib-olla mäletab poksivõtteid halvemini.

Kirjutaja vanusest võib oletada, et nähtavasti ta neljandat mälestusraamatut enam ei kirjuta (see oli näe juba kolmas, mida võinuksin enne hankimist paremini järele uurida).

* * *

Peopiltide II valik. Õhtuks on 478 pildist saanud 270.