K, 1378. päev: pühadust rüvetavaid mõtteid

Saan läbi fotoraamatu. Imelik raamat, nähtavasti algajatele piltnikele; võib-olla on selle ka kirjutanud samasugune. Usun, et selle lugejaskond on just see seltskond, kes teab, et tõsisel piltnikul peab olema statiiv, ja siis on ostnud mingi hästi odava kipakuse ja siis oma tagasihoidliku fotoka selle peale kinnitanud ja siis tähtsa näoga vaatamisväärsuste (kontserdisaali, raudteejaama, populaarsete matkaradade) juures ringi asjatavad, vajutades tingimata päästikut sõrmega. Staatilise vaate korral on see kõik kena (v.a päästiku vajutamine sõrmega), eks ju, aga mu pildistamiskogemus on näidanud, et paljud dünaamilised hea pildi hetked püsivad ainult kolm sekundit: ühega reageerib, teisega kadreerib-teravustab ning, kui hästi läheb, jääb üks sekund ülegi. Eeldusel muidugi, et fotokas on sees ja võttevalmis ning piltnik tunneb seda nagu oma näppe. Juuli algul püüdsin pildile lendava sirelase just sama nipiga, sest sirelane on selline tänuväärt olevus, kes püsib õhus kolm sekundit paigal.

Teine fotoraamat tõotab olla palju parem.

* * *

Tõlkes mainitakse Eestit. Seda juhtub harva ja seega on selge, et tõlkija on selle jätnud rahumeeles Estoniaks. Et sellenimelist laeva ja loomaaia hülge Ambra sponsorit enam ei ole [„Tule loomaaeda ja vaata, kuidas ma ujun ja sukeldun!” – seisis loomaaia 1994. a kalendris, juures hülge pilt ja Estline'i logo; seejuures väidavad asjatundjad, et Ambra sponsor olnud just laev Estonia, mitte Estline ise], võib aru saada, et täitsa muu valdkonna asjus võtab sõna teatriinimene. Lahe.

* * *

Käin lõuna ajal korteris vaatamas, mida teeb failide varundamine.

Bussi juhtiv kätega perse näitab jälle oma „võimu”. Nüüd on mul uus poliitika: iga kord kaebekiri firmasse. Seekordne on taoline:

bus #125 (EW 1269) not stopping and letting people off at a scheduled stop.

I would like to complain about the actions of the driver of the bus #125 scheduled to stop at the ########## bus stop at 14:26. In #########, between ################, the ########### goes gently downhill, and the traffic goes at some speed there. I had pressed the button for stop at ######## soon after departing the previous stop (########). So, noticing on that slope that the bus driver is ignoring me and speeding merrily downhill, I pressed the button more, and also other buttons nearby, to which the bus stopped perhaps 10 metres past the stop, BUT DID NOT OPEN THE DOORS. The bus driver shouted something I could not understand. Pressing the button many, many times more, the bus driver finally let me off in the next stop, #####, from which there is a six-minute walk back to ######.

Now, while I understand to some degree that speeding downhill may be fun, it has happened earlier as well that the drivers have ignored my stop request (re: my complaint of 16/07/2010). I would like to ask whether it is your company's policy not to stop if just only one passenger wants to stop? Otherwise I suspect there may be an attitude problem of some drivers who seem to take strange pleasure of demonstrating their power over passengers. From a passenger's viewpoint, this is not acceptable, and I believe from the company's viewpoint it is neither.

* * *

Tööl on ühisel kirjutamisel lehekülje pikkune Eesti tutvustus, kus muidugi mainitakse meie massiivseid laulupidusid (koos arvuga 200 000) ja tekib arutelu piinlikul teemal: kui palju mahub lauluväljakule inimesi tegelikult? Khm. Aastakümneid, kui pileteid üle ei ole loetud, on pakutud võimsaid kuuekohalisi arve, aga ega keegi ole tulnud lihtsale mõttele – inimtihedus platsil üle arvutada.

Selleks läheb vaja ettekujutust, mitu inimest mahub ruutmeetrile, ja lauluväljaku pealtvaatajate osa pindala:

Edasi kopipeist saadetud meilist:

2009 vist esimest korda loendati müüdud piletid üle ja noh kes siis tahab tunnistada, et kõik senised lauluväljaku mahutavuse hinnangud on olnud tugevasti üle pakutud? ;) mäletan nagu arvu veidi üle 50 000. Täis lauluväljaku kohta on ikka öeldud, et seal on 100 000 inimest, aga mitu korda on pakutud ka suuremat arvu: septembri 1988 rahvakogunemisel olnud platsil 330 000 inimest ja 1990. a laulupeo 2. päeva hommikul koguni 450 000. Lauluväljak tundub väga avar, aga mõõdame ära: kolm riba pinke ja nende esine muruväljak – 1,67 ha; muruväljak, kolm riba pinke ja murunõlv: 2,5 ha. Isegi oletades, et veerand inimestest saalib mujal platsil ringi (rääkimata esinejatest, kes muidu kui ühendkooride ajal samuti ringi saalivad), teeks see istetiheduseks väidetava 100 000 kuulaja korral kolm inimest ruutmeetril. Kuigi see võib-olla ei tundu kuigi tihe, siis 200 000 kuulaja korral peaks platsil olema juba 6 in/m², 330 000 korral 10 in/m² ja 450 000 kuulaja korral koguni 13,5 in/m². Normaalselt täis trollis loetakse tiheduseks 7 in/m² – ehk kaks korda vähem. Miski ei klapi ☺ Pinkidel istutakse ühes reas (st pingiridade vahel ei seisa inimesi).

Laululava mahutab 27 000 inimest, kui need seisavad igal astmel kolmes reas ja hulk maad lava ees.

Ehk siis ma paneksin siia „üle saja tuhande inimese".

Ja veel saabub tööl pisut enne suvise graafiku kohast varaseima võimaliku lahkumise kellaaega teade, et käes on september, suvine graafik on läbi ja see kellaaeg enam ei kehti. Loodetavasti varaseimad lahkujad seda ikka lugesid, mitte ei seisnud kella juures, tunniskaardiga käsi õieli, sekundi kukkumist oodates (ma olen seda vaatepilti näinud).