Umbes siis, kui kavatsen õhtule minna, tuleb ettepanek koguda kokku päris suurt osa tööd sätestava õigusakti sisuvead. Asun neid õhinaga üles märkima, aga kui akna taga juba päris hämar, kirjutan „etc.” ja lähengi õhtule.
Muidu päeva suurim asi on see, et täidan keelekursuse ankeedi ja maksan ära broneerimistasu. Mõistagi tekib tehingus tõrge ja jään paariks tunniks teadmatusse, kas õnnestus või mitte (kuni saan õhtul automaatse ja homme ka inimese kirjutatud vastuse, et õnnestus).
Ankeedis on loetletud kursused, mida tellida saab. Kuskil keskel on „prantsuse keel ja golf” ning selle järel „prantsuse keel ja ratsutamine”, et hommikuti prantsuse keel rühmades, pärastlõunal harrastustegevus prantsuse keeles („bon après-midi, monsieur cheval”). Kahtlen, et see, mida asutus lubanud kinni maksta, on kuskil ülalpool. — Majutuse kohas on pärast küsimust, kas suitsetate, ka variant, et kui ei suitseta, kas nõustute elama „mõõdukalt” suitsetava pere kodumajutuses. Kujutan ette! (Nagu oli kunagi Kölnis „suitsuvabas” toas 4 + 1 tuhatoosi ja mööbel lehkas suisuhaisu ka päris kõvasti.)
Tuvastan, et rongipilet põiki üle Euroopa neeme maksab pisut vähem, kui olen ette kujutanud, aga – nagu ma ei ole ette kujutanud – hõlmab matka ühest Pariisi raudteejaamast teise, nagu tegi seda mister Bean, sest Pariisis samas raudteejaamas ümberistumise võimalust lihtsalt ei ole (mõneti võib pariislastest aru saada, sest nende arust on ju mõeldamatu, et keegi peaks tahtma Pariisist läbi sõita).
Peaks keelekursuse ajal pidama blogi, kui see on tehniliselt võimalik; olen pealkirjagi välja mõelnud ja otsin pool õhtut kirjastuse meiliaadressi, et neilt uurida, ega neil midagi selle vastu ole, et ma pealkirjas viitan nende ühele tuntud raamatule. Ei leia, aga õnneks Google kinnitab, et ma ei ole esimene, kes on tulnud taolisele mõttele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment