Pika nädalavahetuse jooksul on saabunud veebipoest pakk – muidugi töö juurde, sest ega mina viitsi korterisse saabuvate kulleritega mässata. Käin seda lõuna aegu korterisse ära viimas (et õhtul peaks minema poodi ja seal on kastiga olla tülikas). Kastis on fototarve nimetusega eksponomeeter. (Mäletate?) Muidugi võtan korteris kohe kasti lahti ja üritan saada pillile hääled sisse. Ega suurt midagi aru saa, niisiis võtan toeka kasutusjuhendi bussilugemiseks kaasa. Ega muide kuivast lugemisest ka suurt tolku ole, nii et kasutusjuhend tuleb võtta une-eelseks lugemiseks ja koos eksponomeetriga läbi mängida. — Milleks eksponomeeter, küsib lugeja kindlasti. Sellel on teatud eeliseid fotoka sees toimuva särimõõtmise ees, nagu langeva valguse mõõtmine (fotokas mõõdab ainult peegelduvat valgust), peegelduva valguse punktmõõtmine (sh keskmise arvutamine) ning kontrasti, üldise valgustatuse ja välkvalguse mõõtmine.
Õhtu eel leian vahepeal saabunud meilidest kinnituse, et mind siiski saadetakse prantsuse keele süvakursusele – süvakursus loetakse 9. kursuse asemel lihtsalt 8. kursuseks –, ja kolleeg hoiatab selle korraldusliku segaduse eest (mida olen aimanud muidugi ka ise). Saab näha. Kahe nädala pärast saab värskeid muljeid kuulda leedu kolleegilt, kes läheb sinna järgmisel nädalal.
Vahetult enne nädalalõpule minekut tahan päevatöö lõpetamiseks saada valmis 2 lk pisitõlke mustandi, millega jaman mitu tundi, sest see algselt veebitekst on kopipeistitud dokumendifailiks koos algelise kujundusega (nähtamatu tabel!), mis neli korda hangub eelviimase lause kohal. Arvake ära, millest see lause räägib? – Tõlkekvaliteedist...
Ära minnes leian, et saabunud on ka teisest veebipoest tellitud väike astronoomiaseade (20 × 80 binokkel), mis oli teele pandud neljapäeval ja mida 2-päevase tarnetähtaja tõttu lootsin saada alles esmaspäeval. Kast on ulatuslik, aga kirjakandja on paigutanud postisahtleid ringi ja minu oma lebab nüüd all riiulil, kus on kõige rohkem ruumi. Kast on ka kahtlaselt kerge – pakendi massiks oli veebipood öelnud 4 kg, kuigi tegelikult kaalub binokkel ise (koos kummiklappide, nähtavasti eemaldamatu statiiviadapteriga ja Manfrotto adapterplaadiga) ainult 2,2 kg. See tähendab, et poodi täna minna ei saa. Strateegilised toiduvarud kahanevad üha.
Aga õhtu on soe ja taevas selge... ☺
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment