Keelekoolitus. Saal pärineb 1960. aastatest ja selle sisekujunduses on kasutatud nii rohkesti metalli, et see moodustab varjestava Faraday puuri, mille sisse mobiili-andmeside ei levi. Nõnda ei jää muud üle kui kuulata. Kõige väidetuga ma nõus ei ole, nagu et peale suremuse oleks olemas mingi „suremusmäär” – „suremus ongi määr,” seletas asjatundja; või et „valdav enamik” on tautoloogiline, tuleb öelda lihtsalt „enamik” – no aga kuidas siis teeb vahet näiteks enamikel suurusega 51% ja 90%? (Nagu inglased teevad koguni vahet tõenäosusel – probable on tõenäosem kui possible.) Teisalt me selliseid ümmargusi poliitikaasju ei tõlgi. Kuulajaskonnast ligi poolega sõbrustan feisspukis.
Saksa animafilmid. Plaadi esimene on vendade Lauensteinide minimalistlik Balance (1989), mis – üllatus-üllatus – võitis 1990. a lühi-animafilmi Oscari ja mis saksa Wikipedia väitel pidavat pidevalt jooksma Bonni ajaloomuuseumi väljapaneku lõpus. Neist mõnest, mida valikuliselt vaatan, olen varem näinud (aga ei mäleta, kus) ainult filmi Rubicon (1997) (Youtube'is on kehva heliga saksa versioon).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment