11.9.10

L, 1381. päev: sügise esimene udupilt

Kui keskhommikul ärkan, on akna taga sügisudu, millest paistab läbi päike. Tahan saada vaatest pilti. Teengi, ja koguni puhastan sensorit, kaks korda, maastikufoto raamatus õpetatud viisil: objektiiv eest, sensori puhastamise režiim sisse (tõstab peegli ja avab katiku), siis hoida fotokat, objektiiviauk allapoole ja suure spetsiaalse kummiballooniga paar korda tugevasti puhuda sensori suunas. Seejuures kummiballooni otsikuga fotoka sees midagi mitte mingil juhul puutudes, mis tähendab, et ots ei tohi olla peegli servast kaugemal sees. Kummiballoon läheb nimelt kokkusurumisel pisut kõveraks ehk ots nihkub. Mitte mingil juhul ei tohi sensori suunas pihustada poes müüdavat suruõhku, sest see sisaldab mingit orgaanilist värki, mis jätab pinnale hetkeks mingi kelme (olen seda kasutanud nt skanneri klaasi puhastamiseks, kuigi viimasel ajal olen leidnud, et mikrokiudlapp on parem).

Esimene kord tekib kaadri paremasse ülanurka (st kõikidele piltidele) mingi kiud või karv, mistõttu tuleb protseduuri korrata. Enne õdagut hõisates näib, et olen saanud lahti väga häirivast tolmuplärakast kella nelja asendis, mille tõttu läheb prügikasti eelmisel pühapäeval tehtud viiest ägedast meretaeva vaatest kogunisti kaks, sest neilt ei ole täiesti võimalik seda plärakat eemaldada. Tekkinud on uus täpp kella üheksa asendisse, aga see on väiksem.


Pildid teen teaduslikul meetodil säritades (st eksponomeetriga mõõtes pildi +2 EV helendi heleduse kolmes punktis ja säriaeg tuleb nende keskmise järgi). Siin olevat pilti ma muud moodi töödelnud ei ole, kui vaid korrigeerinud kromaatilist aberratsiooni, eemaldanud kaks pisikest sensorisodi ja pisut teravustanud puud. Säritusega ega histogrammiga ega valgetasakaaluga jne mitte midagi tehtud ei ole!

Päev veereb ja kui poodi vaja ikka väga minna, leian, et ma ei viitsi kõndida Kõrgmetsa maksimarketisse (2 km sinna, 2 km tagasi), vaid parem sõidaks Kirikmäe prismasse, ukse alt ukse alla. Uurin internetist, kui kaua see lahti on; ossa pirakas, mitte kella kuueni, vaid suisa kaheksani! Mis nii viga. Olen poes pool seitse ja rahvast on kui murdu, rohkem kui äripäeviti mu tavalisel poeskäigukellaajal. Ja mis veel veidram, kaupa on ka, igatahes tühjaksostetud riiuleid ei näe (seda juhtub äripäeva õhtuti päris tihti).

Lähen kahe nädala pärast kapitaalsele fotomessile photokina ja sestap alustan mind teoreetiliselt huvitava tehnika hinnavaatlust. Jaanuaris ilmunud unelmate objektiivi hinnast on ära kukkunud juba ligi kuuendik, aga ilmselt jääb see mõtte tasemele veel kauaks. Takseerin ka mind huvitava uue (ilmus augusti lõpus) kompaktkaamera hinda, mis veel ei kuku. Kompaktkaamera eelis on väiksemad mõõtmed ja asjaolu, et selle kasutamine püüab vähem tähelepanu, millest võib olla teatud olukordades kasu (nt lennukis, kus ruumi võimelda on vähe, lennujaamas, saab kanda taskus jne).

No comments: