N, 1379. päev: pikale nädalavahetusele

Algab pikk nädalavahetus, millele mineku lennud kulgevad ebatavalisel viisil peaaegu täiesti ilma sündmusteta.

Kompaktkaamera eeliseid: pildistamist ei panda pahaks

Teisel lennul juhtub ainult see, et minu kõrval keskmisel istmel istuv taani mees manustab 0,33 l Heinekeni ja vahekäigu pool istuv naine 0,2 l punase veini, aga tekkiv joove ei ole kuidagi vastavuses nendes sisalduva etanoolikogusega. Ilmselt on nad lennujaamas kaaninud kiiresti ja palju, kõndinud siis kohe lennukisse ja istunud maha veel enne mõjuma hakkamist (nagu oli „Šveigis” lugu plaskutäie konjaki väitmisega mustaks teeks). Samamoodi käitub ümbruskonnas taanlasi veelgi, mis tähendab vehkivaid käsi ja valjusid hääli ning mitte mingisugust kiiret mahaminekul (et mind takistavad taanlased hakkavad liikuma viimastena, olen üldse viimane reisija, kes lennukist väljub). Mul aga on vaja jõuda kella pealt, 15 minutit lennuvälja ees on ainult 15 minutit.

Siinmail oli selge (nägin kõrguse kogumisel jälle matkadelt nii tuttavat kanti, et see kaardileht on kõige rohkem kulunud ja lapitud), ka Taanis paistab päike, aga kodumail hakkab tekkima torm. Maandumise eel paistab pilveaukudest maapind ja esimene Eesti lapp paistab kohas, kus rannajoon on täiesti tundmatu. Arvan selle olevat kuskil Nõva kandis, aga äkki nagu sügav laht või jõesuue. Selgub, et see on Suur- ja Väike-Pakri vaheline väin (Kurkse väin jääb pilve taha).

Mul on seekord kaasas areomeeter, aga ei satu seisma kuhugi lagedale tuule kätte.