T, 670. päev: kohusetunne on tore asi, aga mõnikord annab targem järele

Kilude ja kiluvedeliku transportimine tööle õnnestub. Ettenägelikult on hermeetilised karbid kolmekordses kilekotis ja see näpus. (Samas avamata konservikarbid siiski lehkasid – kuidas on see võimalik?)

Prantsuse keeles veeretan muremõtteid: kas ma ikka pean sellel kursusel käima? Kas ma ikka pean viibima prantsuskeelses keskkonnas? Pärast bussis oleme kõik kolm, kes me Kirikmäe poole tagasi sõidame, ühel meelel, et küll näiteks saksa keel on ilus ja ainult väheste eranditega keel, ning selgub, et mina ei ole mitte ainus, kellele saksa kultuur istub paremini kui prantsuse oma ehk kes siis aeg-ajalt Saksamaad nautimas käib. Ühes kohas, kus tuleb meenutada mingit tegusõna vigurvormi, millest ma mäletan ainult seda, et see, jah, on prantsuse keeles olemas, aga kuidas see moodustatakse (st mis kavala skeemi järgi), seda ma ei mäleta, ja ütlen täitsa ausalt, et ma ei tea. Ja see jubedus muudkui süveneb, sest õpetaja räägib õhinal umbes pool tundi tingimuslausetest, mis raamatus täidavad ainult kaks lehekülge, aga mis sisaldavad peaaegu kõiki neid veidraid tegusõnuaegu, millest prantsuse keel kubiseb. Kadestan südamest inimesi, kes saavad keelt õppida inimese käe all, kes ka ise on omandanud selle võõrkeelena ehk siis teab, mis vaev on võõramaalasel õppida neid veidrusi, mida emakeelne kõneleja on emapiimaga sisse imenud ja sestap kui loomulikest asjadest kiiresti üle libiseb. Teie saate nimelt õpetajalt üle küsida ja arutada. Veab.

Saabunud on välklamp (Sigma EM-140).

Ka täna öösel jätkub magistritöö viimaste paranduste kiirkommenteerimine, pärast seda Balti peo viktoriini silumine ja muusikavaliku koostamine. Eesti kaheksa muusikapala hõlmavad Eesti konservmuusika kogu spektri, Mihhail Goltissonist „Iivakivini”, isegi räpp ja RAM on. „Õnn tuli meie õuele” jääb napilt välja, sest seal pannakse kolmandas salmis purskama sahisev purskkaev ja see rikub heli ära. Sellel on ka tore video, nagu teada, äärmiselt „loomutruu” kolhoosipidu, mis olevat filmitud Schnelli tiigi ääres (vt filmiarhiivi link). 1951. aasta Eesti teine filmisaavutus on veel vaatefilm „Kolhoosis „Uus Elu””, mis mingil veidral, aga paljuütleval viisil meenutab pildi- ja helikeele poolest Saksa 1944. a propagandafilmi Theresienstadt (ehk Der Führer Schenkt den Juden eine Stadt).