Taastun eilsest kaheksatunnisest jalulolekust (ja etteruttavalt öeldagu, et kondid valutavad veel esmaspäevagi; täna annab tunda pisut ka pooleteistkilost fotokat hoidnud käsi). Tuleb kommenteerida arvamuse saamiseks saadetud magistritööd ja valmistada Balti peo viktoriinifail ning nn piletid, mida lükkan muudkui edasi ja edasi.
Kui lõpuks siis viktoriinifaili tegema hakkan – arvasin, et ma võtan lihtsalt eelmise aasta faili ning muudan seal teksti ja tausta ära – selgub, et ega mul läpakas vana faili ei olegi. Õigus, eks eelmisel aastal muutsin seda viimasel hetkel tööl edasi.
Kujunduses olen plaaninud kasutada eesti, läti ja leedu vöömustreid. Leedu mustrid sain leedu kolleegidelt, läti omi leidsin Internetist (otsisõnaga latviesu ornamenti, siiski otsustades mitte kasutada läti tuleristi, ugunskrusts). Ja arvake, mitu eesti vöömustrit eesti rikkalikest rahvakunstivaramutest ma guugeldades leian? Kaks. Selle asemel leian toredaid sõlepilte. Läti ja leedu mustritest saab kopipeistiga sobilikud vööd (ja et läti vöö pilt on tegelikult mõni piksel viltu, siis tuleb iga teist kleepimist rõhtsuunas peegeldada) ning siis nende vahele eesti sõlg. Efekt on tore. Veel saan selgeks, kuidas PowerPointis määratleda aluspõhja (nii et igal slaidivahetusel on samad animatsioonid).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment