Näen unes, et pean mingi ühingu jaoks ostma suure pappkasti täie India filmi Fiza (2000) ehk filmi, kus on see tore laul. Aga iga DVD maksab 88,26 €, mis teadagi on üle mõistuse.
Juhendatav magistritöö on kaante vahele saamas, tuleb see läbi kommenteerida.
Üle õige hulga aja skannin vanu pilte, maadlen skannimistarkvaraga ja avastan lihtsa asja: mida teha liiga roheliste piltidega. Nimelt ajal, mil ma ei olnud skannimistarkvaraga veel päris sõbraks saanud, kippusid muud kui päikesepaistega pildid olema automaatse valgetasakaalu järel väga rohelised. Hiljem taipasin, et valgetasakaalu saab paigas oleva kaadri järgi lukustada (nt kui terve film on võetud samalaadses valguses, siis ei ole rohkem timmida vaja). Et avastasin selle alles siis, kui paar tuhat pilti juba skannitud, olin kurb, et pean need kunagi uuesti skannima. Värvustasakaalu timmimine on keerukas asi. No ja täna siis proovin ülilihtsat võtet: muud ei tee, kui võtan rohelist vähemaks (tuleb fuksiinpunast juurde). Ja liiga sinistel piltidel võtan sinist vähemaks (tuleb kollast juurde). Lihtne!! Venna pulmapiltidest, kus pruudil on kohati seljas kahvaturoheline kleit ja külalistel peas asjakohatud rohelised näod, saab üpris normaalsed, samuti rohetavast Kuressaare lossist. (Värvustasakaalu säilitamise lollikindlaim meetod olevat teha proovivõte, lastes pildistataval käes hoida 18% neutraalhalli pinda – vähemasti väidab nii selle etalonpinna tootja.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment