Leian hommikul õigusakti, mis selge sõnaga ütleb, et karjamaa on heinamaa. (Muidugi ainult selles õigusaktis, nagu kunagi euroasjanduse siunamiseks suure kella külge riputatud tähelepanek, et mingis määruses või direktiivis on porgand puuvili.)
Päev otsa, eriti pärastlõunal kostab õuest ohtrasti kirikukelli. Õigeusu lihavõtted on tulemas, meenub.
Õhtupoolikul asun üle vaatama homme hommikuks üles antud tõlget, millesse olen varem korraks vaadanud, et ahah, kasutusliidese kirjeldus, mida tean varasemast ajast olevat õige kerge tekstiliigi, et kujuta ette ja kirjelda ning pärast loe üle ja paranda kirjavead. Aga noh... Selgub, et muidu täitsa ontlik tõlkefirma on astunud ämbrisse, pannes seda tõlkima vist kellegi koolilapse, kes ei ole midagi läbi mõelnud ega kontrollinud ja on arvanud, et tõlge on siis tore ja hää, kui ta lähteteksti lauseehituse täpselt eesti keelde üle kannab. Ning pannud selle toimetama vast teise samasuguse. Jube-jube-jube... Künnis tõlke halbuse tõestamise keeruka tarkvara kasutamiseks on ületatud ja neljandal katsel hakkab midagi ka edenema. Saan tähtajaga päeva pikendust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment