Kui päike kontoriaknasse keerab, läheb sees sedavõrd palavaks, et tuleb sisse lülitada ventilaator.
SHU-maja söökla on vallutanud järjekordne summ saksa vanureid ja saba alguses seisab nende giid, kes jagab inimesed kahte sappa: rinnale kleebitud sinise sildiga külalised peavad ootama, kui kaelakaartidega asjapulgad oma söögid kätte saavad. Et külaliste jaoks on kummagi roa taldrikud letiäärele valmis pandud, jääb ära ka tavaline sõrmedega näitamine, kumba rooga ma tahan, esimest või teist, sest toidujagajad tädid oskavad öeldud arvsõnu mõista just täpselt nii, nagu nemad tahavad, ja nii näiteks andsid eelmisel nädalal korra liha ja kartuli asemel umbes pool kilomeetrit spagette.
Saan pika töö valmis ja jätan seedima. Õhtul käin eraldi üht sõna muutmas, sest selles segasevõitu tekstis viidatakse mustmiljonile allikale, mida kuskilt ei leia. Ja siis keegi tõlkijatest imekombel leiab ja annab teistele ka lahkesti teada.
Nädala paremikku ei jaksa praegu kirjutada, vast hiljem. Parim oli aga päeva viimases, kalastus- (õngitsus-)tarvete loetelus, kus vaene tõlkija oli segi ajanud saksa sõna Aal samakõlalise sõnaga Wal ja saanud angerjatele pähekopsamise haamritest samad riistapuud hoopis vaalade tarbeks... Ehk siis kui järgmine kord kalale lähete, hoidke silmad lahti ja ärge vaala välja tõmmake.
[Mööngem, et see ainus kord, kui ma kalal olen käinud, koos kauge sugulase Heikiga 10 aasta vanuses, juhtusime mõisatiigist välja tõmbama seljakoti, milles oli uputatud kass. Selle vaese kassi nägu ei lähe ilmselt kunagi meelest... ja seletab ka, miks see ühtlasi mu viimaseks kalalkäiguks jäi.]
Õhtul kohtun Kirikmäe Prisma külmleti juures kunagist töökaaslast R-i, kellega siis kummagi töö eripära arutame ja kunagist ühist töökohta meenutame.
Korteris vaatan tv.ee pealt kaks viimast "Ärapanijat" (ja minuga sama vana multika "Aatomik", mille peamine väärtus on keerukas, kuigi lustakas Aatomiku laul, heliloojaks ei keegi muu kui Arvo Pärt ise [ehkki kirjutet ajal, mil "Pärt sõitis veel punase Jawaga")]. Tore, et neid Interneti kaudu näeb. Homne presidendivalimine ähvardab kogu päeva, magusaima matkaaja ära rikkuda (seda pidavat ka Internetis üle kantama). Peab uurima muidugi, kas äkki saab GRPSi kaudu nt Postimehe uudiseid lugeda. Iseasi, kas metsas saab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment