Hommikul tuleb kõigile meil: kempsust leitud mingid dokumendid, kätte saab sekretärilt. Omal ajal töötasin õppetoolis, mis jagas kempsu metallurgia õppetooliga, nii et loputuskastilt või aknalaualt (tuntud arhitekt oli teinud ka 1. korruse kempsule avarad aknad, nõudis harjumist) võis tihtilugu leida metalliõpetuse ja metallurgia ajakirju.
Keeletehnoloog P käib mind kirja panemas homsele Google'i koolitusele. Eks näis, kas ka seal tuleb uni peale nagu Windows XP omal.
Pärastlõunal prantsuse keele II osas. Enamus rühmakaaslasi (eelmisest pole ühtki) näivad olevat Bulgaariast ja Sloveeniast, lääne- ja lõunaslaavlasi on 14 inimesest 10. Enamus näib olevat esmatutvunud prantsuse keelega kahenädalasel intensiivkursusel ja selle tulemusel seiskub tähestiku tähtede lugemine H-tähe juures. Kui arvude lugemiseni jõuame ja inimesi pidi vaadates leian, et ma pean esitama loogikavabad arvud 81–90 (mis on sõnasõnalises tõlkes "nelikahtkümmetüks, nelikahtkümmetkaks, ..., nelikahtkümmetkümme"), ütlevad minu kõrval olnud bulgaarlase teadmised üles ja ta keeldub arvude 71–80 lugemisest ("kuuskümmendüksteist, ..., kuuskümmendkümmeüheksa, nelikahtkümmet"). (Vaheajal räägib poolakas, et intensiivkursusel käsitleti arvsõnu ainult umbes 20 minutit.) Uus õppejõud mainib, et prantsuse keeles loogikat ei ole. Tore, et ta seda ise tunnistab.
Pärast tundi lähen innustunult hankima vajalikku töövihikut ja soovitatud sõnaraamatut. Esimene näib olevat prantsuse raamatupoes otsas(!) ja teist üldse ei ole, suundun siis teise, ilmselt suurimasse raamatupoodi (vähemalt kõrgeimasse, sest see on läbi viie korruse – kolm maa peal ja kaks maa all). Mõlgutan, kas ma ei peaks hankima enda harimiseks ka prantsuskeelset lühientsüklopeediat (omal ajal andis saksa lühientsüklopeedia lugemine palju), aga lükkan mõtte edasi, sest kavas on naasta Kirikmäele ja hankida Prismast toitu ja kehakultuurivahendeid ning mul hakkaks kandejõudu ja -mahtu nappima.
Nii teengi ja õhtul võimlen.