Hommikul näen ära uue portreefilmi "Lõpetamata lause". Veel kord imestan eestlaste üüratut sallivust: norralased, teada-tuntud salliv rahvas, lasid pärast okupatsiooni Quislingi maha, aga eestlased, näe, tegid enda omast presidendi!!
Tänase päeva sisustab pikk salajane (õigemini mitteavalik) dokument. See on tegelikult pikem kui teatatud lehekülgede arv ja tähtaeg on homme. Nii et veedan pale- ja ihuhigis kogu hommiku ja õhtu all tõlkesaalis. Seal on palav, paar korda käidakse termostaati kruttimas. Saali turvameetmete tõttu ei ole seal netiühendust ega seega ka ligipääsu nendele dokumentidele, millele tekst viitab ja mida osundab, nii et vahepeal tuleb käia oma toas teavet hankimas. Õhtu edenedes tekib all saalis hubane ja väga koostöövalmis õhkkond (kui palavus välja jätta).
Õhtul Kirikmäe Prismas. Märkan, et endise lihaleti töötajad on jäänud oma kohale (ehkki lihalett on muutunud selveletiks), seisavad külg külje kõrval, sest müüjaga lett on jäänud palju lühemaks. Neid on seal umbes 6 m pikkuse leti kohta vähemalt viis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment