1. vahepala: Mereleksikone otsimas

Kammin kodumail Kilulinna raamatupoode läbi. Umbes kümme. Viimase paari aastaga, eriti viimase poole aastaga on kõik raamatupoed kas kohta, ülesehitust või ampluaad muutnud.

Esimene on Narva maanteel Peda all. Seda enam ei ole.

Teine on Peda vastas. Lähemale jõudes näen, et see koosneb kahest osast, ühes on esoteerika, teises Russkaja nautšnaja kniga. Et "Mereleksikon" ei kuulu kumbagi rubriiki, siis sisse ma ei lähe.

Entsüklopeediakirjastuse pood. Ei lähe sisse. Sama kirjastus küll, aga ammu läbi müüdud ning vanu asju neil ei ole.

Postkontor. Seal pidas rühmavend Koit kunagi vanaraamatuäri. No nüüd enam ei pea.

Viru tänava raamatupood. Seal enam vanaraamatuosakonda ei ole. Kohapeal hakkan meenutama, millal ma seda seal viimati nägin. No vahest ligi kümme aastat tagasi, igatahes enne, kui raamatupood sai teise korruse (kus esimest korda käies anti mulle 100-krooniste asemel tagasi 500-krooniseid – arve oli 200 kr, andsin viiesajalise, sain tagasi kolm viiesajalist – ja ma, aus inimene, pidin märkima, et "nii palju ma ei taha").

Kaubamaja. No selles vana raamatut ei leia. Lähen mööda.

Rävala puiesteel enam raamatupoodi ei ole. Mäletamisi oli Lennuki 26 Raamatukoi pood (käinud ei ole, aadress jäi kuskilt meelde). Enam ei ole; nn "pooleksläinud kraana ja enesekaitseks tükeldatud soomlase maja" juures tahab mind alla ajada kõnniteele parkima rühkiv maastur.

Sõidan 17. bussiga Tõnismäele ja käin Rahvusraamatukogu antikvariaadis. Seal olevat "Mereleksikoni" olnud "just natuke aega tagasi".

Kaalun, kuidas saaks vähima vaevaga ammutada "Mereleksikone" Tartu hulgalistest antikvariaatidest (loe: kuidas moosida kalleid Tartu-sõpru otsingutele ja raamatuid mulle saatma) – ennist jäi ütlemata, et kokku on vaja kolme, üks on mul endal olemas, seega juurde on vaja kahte.

Käin vahepeal kodus ja teen Internetist otsingu, kus asuvad Tallinna raamatuantikvariaadid. Arvake ära, mitu ma neid leian?

Õige vastus on kaks.

Alustan kammimist Viru keskuse Rahva Raamatust, sest mulle jäi mulje, nagu oleks RR-s ka vana raamatu osa. Viru keskuse omas ei ole.

Draamateatri vastas on, aga seal "Mereleksikoni" ei ole.

Harju 1 raamatupood on muutunud Raamatukoi antkvariaadiks (koos tuntava kopituslõhnaga). Käin terve poe läbi, "Mereleksikon" on müüja selja taga. Hind on poolteist korda soolasem kui algne müügihind (mis seejärel kukkus nagu kaevu, perigee oli umbes 50 krooni). No mis parata.

Järgmine koht on Internetist leitud raamatuantikvariaat Lai 10, millest jääb kaks tugevat muljet: esiteks, et antikvaar vihkab oma äri (aga võib-olla oli tal lihtsalt halb päev, juhtub); ja teiseks, kuidas küll ots otsaga kokku tullakse? Saan teada, et neil ei ole "Mereleksikoni" olnud juba ammu.

Edasi astun läbi Voorimehe tänava raamatuantikvariaadist, mis praegu on samuti Raamatukoi oma. Riiulite vahel heliseb telefon ja E küsib, kas ma juba tean, mis juhtus krokodilliuurija Steve'iga. Vastan (ilmselt kohatult rõõmasti): "Jah, tean, ta sai täna hommikul surma!"

Müüja selja taga kõrgel riiulil lebab "Mereleksikon" ja nõnda saan (taas rahakotti tunduvalt kergendades) teise eksemplari. Otsing on läbi. EKI all antikvariaadis jäi koguni käimata.