K, 182. päev: vaikus

Hommikul meenub, miks 12. september oli kuidagi tuttav kuupäev. Nimelt möödus eile aasta sellest, kui käisin siin töövestlusel, mis oli tegelikult üldse esimene kord, kui sattusin siiakanti (250 km raadiuses). Reisist endast pajatasin üksikasjalikult oma teises blogis, pildid ripuvad senini Internetis, töövestlust kirjeldasin soovijatele meilitsi (mida ma praegu kätte ei saa). Parim lugu oli see, et kuigi ma olin põhjalikult ette valmistunud, sundinud end lugema üsnagi igavaid raamatuid ja konspekte Euroopa Liidu kohta, olin ma unustanud järgi uurida, mis asutusse ma vestlusele lähen! Ja isegi vestlusruumi sisenedes arvasin ma, et tegu on – nojaa, kui olen kord võtnud nõuks lähema topograafiaga hämada, siis jätkan samas vaimus – selle Euroopa Liidu asutusega, kus on 60 eesti tõlkijat. Alles "ülekuulajate" juhataja sissejuhatusest kuuldes, et otsitakse kolmandat eesti tõlkijat, järeldasin, et kuuekümnest ei saa ju kolmandat otsida ning ju siis on tegu mingi muu asutusega. Tuli käigu pealt juttu kohandada. — Teine hea lugu oli see, et kuigi ma ei näinud, mis märkmeid "ülekuulajad" omale tegid, märkasin juhataja pliiatsiotsa liikumise järgi, et ta kirjutas ühes kohas paberile hüüumärgi ja tegi sellele rõnga ümber. Mis küsimus see oli, ma ei mäleta; võimalik, et see, kuidas suhtun välismaal elamisse, millele vastasin, et olen oma iseseisvast elust veetnud 2/3 välismaal (tolleks ajaks 14 aastast 10) ja et selles ei ole minu jaoks midagi uut ega eriskummalist. Aga võib-olla oli mõni muu asi, võimalik, et mõni töine küsimus, millest oli juttu pikalt.

Tagasi tänapäeva.

Suvepuhkused on läbi, hommikul pakitakse buss raudteejaama juures täis.

Täna möödub ühiskasutatava arvuti kasutamine vahejuhtumiteta, v.a see, et tõlkemällu dokumendi numbri kirjutamata jätmine on tõesti "ülim" aja kokkuhoid, eriti kui keegi teine soovib hiljem kõnealuse lausega dokumenti üles leida. Ka täna selgub, et tekstis viidatud dokumente eesti keeles ei ole, nii et taas vabad käed. See saab valmis kella üheks, tähtaeg on kell kolm, ära tohib minna kell pool viis. Uut tööd ei anta. Käin lõunal ja pärast keerutan pöidlaid. Kolmapäevane vaikus pärast teisipäevast rabamist.

Kell neli tuleb meilile teksti ühe "which"-i selgitus; et seekord viitas see kõige ebatõenäolisemale käändsõnale pealauses, tuli käia kuus korrust allpool poolt lauset ringi tegemas.

Fuajees, trepil ja maja ees on palju tumedasse ülikonda rüütatud härrasid ja mõningaid väärikaid daame – Saksa Börs peab investorite kongressi. +1. korruse koridor, kuhu peale kongressisaali rõdu avanevad ka lifti, trepikoja ja WC uksed, on taas muutunud telestuudioks.

Raamatupoest prantsuse keele töövihik ja paar maakaarti (eriti efektne on väidetavalt 2002. aastal toodetud topograafiline kaart CD-ROM-il – unustage ära Eesti või Interneti digikaardid, see on pildina ja vaatur on äärmiselt algeline, kaardil liikumiseks tuleb klõpsida kerimisnuppe).

Kell kolmveerand kuus on linnas 28 kraadi.

Ostan ära aastavahetuse koduskäigu lennukipiletid (e-flights); enne võrdlesin kuue lennufirma hindu käsitsi. Peen teenindus, helistatakse ja kontrollitakse andmed üle. Ühe põhjamaise lennufirma lende sisaldavad reisid ilmutavad järjekindlalt paisuvaid hindu: näiteks hinnaotsingul näitab hinnaks x € ning pärast [enneaegset] rõõmustamist näitab järgmisel lehel hinnaks juba tugevalt neljakohalise 3,6x €, mis on a way too much. Ja nõnda mitu korda, alati sama firmaga. Mis ühtlasi tähendab, et kontrollin ostetava pileti hinna vähemalt viis korda üle. Näib, et aastavahetusel õnnestub vältida vähemalt kolmetunnist rongisõitu lennujaama ja sealt tagasi.