L, 2308. päev: uus öökull

Rongiga üle mäe röövlinnuparki. Rong on pikamaarong (neid käib hommikul üle tunni, aga tavaliselt me selle peale ei juhtu). Aknast paistab fotograafile poseeriv noortekollektiiv; kui fotograaf paneb pilli (EOS 1) kotti, panevad hüvastijätuks vanemaid kaelustavad noored enne rongi veel kiiresti ette suitsud.

Röövlinnupargis on lennuplats kerkinud kaks korda kõrgemale mäe otsa kui vanasti (kahtlustan koguni, et see peab küll olema uus plats uues kohas), aga selgub, et ikka on vana. Inimlised ja linnulised esinejad on pooled tuttavad, pooled uued, nagu kolmekuune noor pistrik ja kalkuni või dodo näoga must lind (kelle linnujuht väidab olevat mitte röövlinnu, vaid toonekure sugulase – mispeale arutame, et Soome mingis linnuraamatus olnud liigitatud kured röövlindudeks (söövad ju loomi, järelikult on röövlinnud) ja kas saksa Greifvogel on üldnimetus või taksonoomiarühma nimetus).

Uus esineja on ka kivikakk, keda lastele antakse kinda peal hoida ja viiest lapsest teine leiab, et kui ta kätt pisut liigutab, püüab kivikakk hoida pead paigal, mis tekitab huvitava liikumise. Kivikakk on looduses täpselt sama nunnu kui pildil. Pärast fotodele märksõnu lisades leian, et ega ma kivikakku kunagi varem pildistanud ei olegi.

Lennuplatsi taga metsas kronksuvad rongad, keda algul märkab E ja siis mina ja siis linnujuht, kes märgib, kui vabalt elavad ja Saksamaal siinkandis üsna haruldased rongad eemale lendavad.

Linnuetenduse juurde hoovihm, määrin pingil püksid ära. Imelisel kombel ei saja ei linnuparki ega sealt ära jalutamise ajal. Pärast linnas on tugev hoovihm, mis lõpetab ühe tänavarestorani tegevuse; kui ümber nurga vihmavarjust restoranini jõuame, on tänav tühi ja sees istub mõni mammi, kes seletab, et restoran praegu enam ei tööta, hakkab uuesti alles kella kuuest. E arvab, et äkki on restoranis matus.

Söögikohta otsides käime kõik Väikeseks Veneetsiaks nimetatava ojakalda läbi. Eine leiame pisut sööklataolises söögikohas, kus meie laud on suisa oja kohal ja mille välisukse kõrval seespool on linnavaade, MOBA mis MOBA – mu arust alustas kunstnik lõuendi täitmist jõest (nagu kui modell hoiab käes triikrauda, alustatakse joonistamist tavaliselt ikka just triikrauast ning mõelge ise, mis edasi saab), siis napilt mahtusid ka jõeäärsed majad, aga jõeperve kirikust mahtus ainult pool, isegi kui ta oli üritanud kirikut igatpidi väänata. Kemmerguuksel kaks silti: esiteks et kui külastaja ei ole restorani klient, maksku ta 0.50 € letti, ja teiseks on linnas komme, et kus kustakse, seal ka juuakse (wo man pinkelt, da man trinkt); iseoma tarkusest oleksin arvanud, et joomise füsioloogia toimib vastupidi.

Siis minirongiga ringsõit. Saarejõel on ristluslaevatäis ameeriklasi, need väheke kurvastavad, et jutt on ainult saksa keeles (vedurijuhil on näo ees mikrofon, esitus on puhtalt elavettekandes), aga siis vaatavad asju nii, nagu ise tahavad – näiteks vedurijuht: „Paremal näete köisraudteed mäe otsa, kust on imetabane vaade!” – Ameerika vanaprouad vaatavad vasakule ja näevad Lidlit: „Näe, siin on pood!”.

Pärast pooleldi eksitava nimega „Bonsai ja Vein” vinoteek, kus eelmised kunded kergelt juba kõiguvad (soomlane ütleks, et neil on kerge kannapõletik). Aja säästmiseks lähtume ostuvalikul siltidest, maitsmata. Nagu pärast veinikirjandusest loeme, on ühel veinitootjal koguni kolm tärni kolmest.

Tagasiteel väikene ekstsess rongidega, sest teada on, et rong T-st tagasi on üle tunni selline, mis peatub pärast T-d igas peatuses, ja ülejäänud ei peatu, ning kui sõita T-sse välja, ei jõua ümber istuda, aga marsruudi poolest sobivaimas peatuses võib jääda nii kuivale, et kõnni või jala (nimim. „Kokemusta on”). No jõuame ja selgub, et järgmine rong jäetakse lihtsalt käigust ära (oletan, et see lebab kuskil kraavis). Asendusbusse ei ole. Bussiettevõtjal EW on 118. liin, mis läheb T. musta värava juurde, aga kuhu täpselt, jääb teadmata, ehkki me intensiivselt uurime ja EW beeže busse mitut silmame. Nõnda et käime linnas ringi ja ootame jaamas.

Rongis (mis on kohalik kiirrong, mis peatub alguses igas jaamas ja siis paneb pooleks maaks uksed kõvasti kinni) näeme see-eest teist ekstsessi, kuidas kolm noort lõugab ja häirib kogu vagunit ning piletit ka ei ole. Vagunisaatja pakub valida, kas anname teid sihtjaamas politseile üle või tõstame lähimas jaamas maha. Rong peatubki suht ei kuskil (kohas, kust algas see matk) ja seltskond tõstetaksegi maha. Nii et, rongis lõugajad, teadke!