* * *
Bussiraamatus (Mumienharz und Schädelmoos: Der Mensch als Arzneimittel) on lk 53 katke Baseli apteekide 1701. a hinnakirjast, mis on näitena, et inimrasv oli müügil kui täiesti tavaline apteegikaup – ning pealegi rubriigi „Loomsed ained” (ex animalibus) muude kaupade seas. Täpsemini saab sealt teada ka, et inimrasv (5 killingit lood) oli võrdlemisi tavaline (5 killingit lood maksis ka kärnkonnapulber), mõni rasv oli tunduvalt kallim: näiteks koprarasv oli 3 korda kallim (15 killingit lood) ning kopramunandi- ja rästikurasv 4 korda kallim (1 kulden lood; Baseli ajaloolised vääringud: link; Baseli kuldnas (fl) oli 20 killingit (ß) ja killingis 12 penni (Pf.); lood oli ½ untsi, Baseli apteeginaelas (357,6 g) oli 12 untsi, järelikult oli üks lood 14,9 g). Seega inimrasv ja kärnkonnapulber maksid 1/3 ß/g, koprarasv 1 ß/g, kopramunandi- ja rästikurasv 1 1/3 ß/g. Loetelukatke kõige kallim aine oli hommikumaine besoaar (maokivi, st kivistunud pulstik), 2 killingit graan (0,062 g) ehk 32 ß/g.
Ainsa praegugi müügiloleva kauba – searasva – hind 4 penni lood annab võimaluse arvutada Baseli killingi tingliku kursi euro suhtes. toidud24.ee andmeil on praegu [selle loo kirjutamise ajal, hehe, avaldamise ajal on juba pisut kallim] searasva jaehind Eestis 0,84 € / 200 g ja seega Baseli killingi kurss euro suhtes 1 ß = 0,19 €. Tollaste palkade kohta puuduvad mul kahjuks andmed. (Aga vt see: link.)
Ah, olgu siis juba kogu loetelukatke, searasva pariteedi alusel eurodesse ja kilodesse ümber arvutatuna (rasvade loeteluosa on täielikuna). Saab hea ülevaate ka toorainete pakkumise ja nõudluse suhtest:
- haigrurasv 105 €/kg
- värske koerarasv 21 €/kg
- kohikuke rasv 13 €/kg
- koprarasv 190 €/kg
- kopramunandirasv 250 €/kg
- metskassi rasv 21 €/kg
- küülikurasv 38 €/kg
- hobuserasv 21 €/kg
- kanarasv 13 €/kg
- inimrasv 63 €/kg
- jäneserasv 25 €/kg
- haugirasv 42 €/kg
- hundirasv 25 €/kg
- ümisejarasv 32 €/kg
- searasv 4,20 €/kg
- maorasv 250 €/kg
- mägrarasv 13 €/kg
- harjuserasv 50 €/kg
- rästikurasv 250 €/kg
- veisesõrarasv 21 €/kg
- karurasv 42 €/kg
- rebaserasv 21 €/kg
- suured põdrasõrad 280 €/kg
- väiksed põdrasõrad 150 €/kg
- valge koerasitt 6,30 €/kg
- kuldihambad (?) 25 €/kg
- metsseahambad 42 €/kg
- hommikumaine besoaar 6000 €/kg
- õhtumaine besoaar 3000 €/kg
- teokarbikaaned (Blatta Byzantina) 38 €/kg
- kärnkonnapulber 63 €/kg
- vähisilmad 50 €/kg
- hispaania kärbsed 50 €/kg
1663. aasta apteegikunsti raamatu Parnassus medicinalis illustratus järgi (kust pärineb ka raamatu motoks olev retsept, mis algab sõnadega „võta üks äsja hukatu, lõika väikesteks tükkideks, tõuka suures uhmris ühtlaselt peeneks”) kasutatud apteegis tervelt 24 inimpäritolu ainet (tollal oli kombeks segada rohtudesse kokku väga palju aineid, ühe toimeainega ravimid ilmusid alles hiljem): liha ja rasv, nahk, juuksed ja karvad, kusi, aju, süda ja veri (hukatute verd peetud paremaks kui aadrilaskmise verd: esimene pärines äsja patusest hingest pääsenud kehast, teine aga haigest inimesest), luu, luuüdi, kolju ja koljusammal, sapp, piim, sitt, higi, kivid, kõrvavaik, küüned, sülg, platsenta, kõõlustanu, sperma ja menstruatsiooniveri (viimast kasutatud mürkides). Mis ühtlasi tähendas, et timuka sissetulek nn töötamisjäätmete müügist võis olla suurem kui nn põhiteenuse osutamisest. Veel saab teada, et timukaid hakati muust ühiskonnast kõrvale tõrjuma alles 1400. a paiku ning inimanatoomia suurepäraste asjatundjatena pakkusid ravitsejatena arvestatavat konkurentsi haavaarstidele, kupupanijatele ja saunameestele (sest tollaste arstide haridus oli puhtteoreetiline ja rohkem autoriteetide päheõppimine ning ka veel uusajal viibis avalikel teaduslikel ja meditsiinilistel lahkamistel juures timukas, sest mõnikord oli lahkamine määratud karistuse postuumse osana). Hm, ma ei tea, kas rahvakirjanik seda timuka tütrest kirjutades teadis, sest tema esimene raamat peletas mind ka ülejäänutest kaugele.
No comments:
Post a Comment