R, 2335. päev: loodusteaduste vaevalisest seisust

Päeval postkontor, kus pole käinud ammu. Teenindaja oleks nagu rõõmuski, hõikab mu nime kui vana tuttava tahapoole, pakk tuuakse kuulmise järgi.

Piltide ilmutamine läheb, tänan küsimast, väga edukalt. Viimase ööpäevaga sai läbi tervelt 164 pilti ja ilmutamise-albumivaliku järg on jõudnud üle poole. Tahaks valmis saada järgmisel nädalal. Eraviisilises albumis on praegu 245 pilti; avaliku albumi koostan tunduvalt lihtsama ja kiirema meetodiga: algul kopin sellesse kogu eraalbumi sisu ja siis eemaldan pildid, mida seal olema ei pea. Lihtne.

* * *

Šp tõu FB-lehelt läbi käinud teema juurde, kas koerale on nõelravi hea, millele juhmide inimeste hordid takka kiitsid, lugu alligaatori nõelravist, millest Doubtful News teeb lihtsa järelduse: kavatsus oli hea, aga see on loomapiinamine. Pange tähele ka DN loo lõpus olevat linki, kus on asi kirjutatud selgelt ja lihtsalt. Ja kui keegi tahab hakata neid loodusteaduslikke järeldusi hurjutama, küsiks talt Ben Goldacre’i küsimusega: aga kas te kunagi elus olete oma kätega teinud ühegi loodusteadusliku katse? (Kooli füüsika, keemia ja bioloogia tund arvesse ei lähe.) Mu empiirilise vaatluse järgi võtavad teaduse pahaduse teemal sõna ikka need, kes sellest ise midagi ei tea. Isegi mitte seda, mis on teaduslik meetod, mis rakendub ka mujal kui üksnes loodusteadustes.

(Eelmine bussiraamat sai läbi, uus on aastaid riiulis seisnud Bad Science, mis on tõlgitud ka eesti keelde („Pahateadus”, 2009), aga, nagu ütles kolleeg, „tõlkeid loen ainult siis, kui selle eest makstakse”. Pealkiri võib olla eksitav – esiteks on jutt mitte päris teaduse pahadusest, vaid unnumunnu müümise pseodoteadusest, ja teiseks tähendab inglise science rohkem loodusteadusi kui eesti üldisem „teadus”. Raamat on üldiselt tore (räägin ikka inglise originaalist, ma eesti tõlget lugenud ei ole; mu arvamus eesti raamatutõlgete kvaliteedi teemal praegu siia ei sobi, sest ma tõlget lugenud ei ole, eks ju), haarav, läheb kiiresti edasi ja kuigi on kirjutatud koolinoortele, on täitsa loetav – mida näiteks ei saa öelda alati nt rahvavalgustaja Richard Dawkinsi kohta, kelle kirjutamisanne ei voola alati päris nii tulise ojana kui teema vajaks.)

* * *

Smithsonian kirjutab, kuidas kured rännuteed leiavad – lendavad vana ja kogenud kure lähedal. Lihtne. (Jutt on liigist Grus americana; eesti linnunimetuste andmebaasi järgi on ta eesti keeli trompetkurg, kuigi eesti Vikipeedia paneb talle nimetuseks hoopis kisakurg. Nagu ka 1999 ilmunud tõlkeraamatus „Kui kodus on lemmiklind” pani tõlkija papagoi Aratinga mitrata seniolematuks eesti nimetuseks piiskoparatinga, vaevumata järele uurima või mõtlema – siis veel Wikipediat ei olnud, aga eluslooduse nimetusi sai järele küsida Tartust zooloogia ja botaanika instituudist. Selle papagoi nimetuse osa mitrata viitab punasekirjule peale, mitte mitrale – täpne eesti liiginimetus on hoopis mägiarantinga, kuigi see võib olla hilisem, sest veel 2003 oli enamik papagoiliike eesti nimetusteta.)