P, 2309. päev: mees on rahu ja ma ei taha probleeme

Hommikul metsas. Sillal vaatame hoolikalt jõkke, sest mõni nädal tagasi nägi E sealt säga.

Kui tagasi tuleme, kaagutab Hundiveskil kana ja mul tuleb mõte, et kui kanadel oleks ajakirjandus, siis kirjutataks-kaagutataks selles põhiliselt, kuidas keegi missuguse muna munes. Pealkiri võiks ajakirjal olla muidugi Kana24.

Päeval loen („Eesti ajalugu II. Keskaeg”). Kui „rahvakirjanik” end parandanud ei ole, peaks ta seda lugema sunniviisil. Eriti räige kontrast on näiteks tagurliku poliitiku M. üllitatud Lembitu-raamatuga, mille nimetamine ajaloo-, isegi harrastusajalooraamatuks on lihtsalt piinlik. Seevastu Villem Kapi ooperi „Lembitu” (Juhan Sütiste näidendi järgi) headus ei kannata, selle kunstiline teostus on nõnda palju sõjajärgne Eesti rahvusromantika, et lõhnab nagu vanaema kapp kerge kopituse ja parknaha järele. Sellest, et keskajal voolanuks Tännassilma oja ülesmäge, nagu praegu usuvad laiad rahvahulgad (ja kes hakkab selgitama tektoonikat ja hüdrostaatikat, saab kohe sõimata), seal ka ei räägita. Erinevalt levinud arvamusest on seal Jüriöö ülestõusuks nimetatavast feodaaltülist mitte kaks rida, vaid mitu lehekülge, kuigi mitte rahvusromantilises võtmes „eestlased vs. sakslased” ega poliitilises võtmes „eesti talupoeg vs. saksa mõisnik”. Huvitav, kuidas lihtsustatakse 800 a pärast praegust ühiskonnakorraldust?

Töötlen Šveitsi pilte, õhtul püsib Lr imelikult kaua ärkvel. Valmidusprotsent on nüüd varasema 39% asemel tervelt 40% (varasem 39% oli rehkendusviga, p.o 38%). Esimese kahe päeva piltide asukohad on nüüd käsitsi üle kontrollitud. Lahe, kuidas võtteaja, sõiduplaani, raudtee kaugusteskeemi ja täpse aerofoto järgi saab võttekoha määrata mõne meetri täpsusega (kuigi ma reisi alguses sünkroonisin mõlemad fotokad ja mõlemad mobiilid isetäpsuva käekellaga, läks teiseks päevaks üks mobla sekundi ette ja teine jäi sekundi taha, mis tähendab rongiaknast võetud piltide gpx-asukoha väikest nihet).

* * *

Viimasel ajal vaatan meili nii korra nädalas ning sedasi jäi muu spämmi seas tähelepanuta taolise paljulubava algusega pärl. Minu rõhutus:

From: SAATMINE AMETLIK:
Global Trust Turvafirma.
London, Suurbritannia.
[...]

Lugupeetud / proua,
Minu nimi on John Barmani Olen LÄHETAMISE ametnik Global Trust Security Company London UK. Ma sain oma info ajal minu otsing Interneti kaudu. See võib teile huvi kuulda, et mees on rahu ja ma ei taha probleeme, kuid ma ei tea, kuidas te sellesse suhtute, sest teil võib olla topelt meelt. Aga ma ütlen teile, et see on tõeline tegeleda ja sa ei kahetse pärast seda teed tehingu minuga. Loodan vaid, et saame aidata teineteist. Aga kui sa ei taha seda äri pakutakse lahkelt unusta seda ja ma ei teiega uuesti.