19.4.08

L, 667. päev: Intermodellbau ehk läheme suurele peole

Käin Dortmundis mudeliehitusmessil Intermodellbau.

Eesti lugeja vahest teab, et hästivarustatud kaubamajades on mänguasjaosakonna nurgas mõnikord väike riiulikene mõne mudeliehituskomplektiga, ja arvab, et see ongi kõik. Aga siinkohal nii tema kui ka Eesti kaupmees eksivad: see on maailmas suur tööstus, kus ringlevad suured rahad. Kümmekond aastat tagasi hoidsin käepärast ühe mudelraudteepoe hinnakirja (käisin sealt poest mudeliehitusmaterjale ostmas, mis olid seal kolm-neli korda soodsamad kui plastmudelipoes), mida oli alati hea näidata, kui harrastuse hind jutuks tuli. Ehk siis mu argument oli, et võiks ju minna veel halvemini, kui ma oleksin pühendunud raudteehuviline, kellel on tingimata vaja soetada see või teine vedur, Loenda, mitut mudelkuuske oli selle mudeli jaoks vajamis maksab tugevasti neljakohalise hinna. Huvi raadiojuhitavate mudelite vastu haihtus samuti hinna tõttu (üksvahe proovisin kummimootoriga mudellennukit ja hea oli, et mul oli kilekott ühes, sellega sai pärast jäänused kaasa võtta, sest maandumist pehmendama pidanud pikast rohust hoolimata sai lennuki puidust sisemus palju murde ja lennuki asemel oli imelikul kombel terveks jäänud kattepaberi sees amorfne mass puupilpaid; ja enne seda vabalt lendava purilennukimudeliga on ainus kord, kui olen mudeliehitusest reaalset majanduslikku kasu saanud, kui allatuult kandunud lennuki hävitas kohale rutanud koer ja selle perenaine [kelle tegevus meenutas eemalt vaadatuna püha Jüri võitlust lohega, sest oli talv ja ta oli suuskadel ning vehkis suusakeppidega] tahtis tungivalt kahjud hüvitada ja ma tema pakutud summaga kindlasti nõus olin, sest oli näha, et koer oli hävitanud ainult kattepaberi, sisemus oli kümne meetri raadiuses laiali puistatud ja paigutiste hambajälgedega, aga alles). Nõnda tegelesin peamiselt staatiliste plastmudelite, eelkõige töömahukate mudelite ehitamisega, näiteks mis olid otsast lõpuni enda näputöö (mudeli materjalihinnast moodustas ehituskomplekt niigi ainult umbes kümnendiku, töövahendid (sh värvid) kuni umbes veerandi ja ülejäänu kulus teabeallikatele ehk ajakirjadele-raamatutele).

Hilisem järeleuurimine näitas, et neli päeva väldanud messil käis 100 000 külastajat (enim laupäeval, 27 000), kes igaüks käis välja 272 € ning kaugeimad külalised tulid Aafrikast. Viis kuuendikku osalisi olid poed, mudeliseltse oli vähe.

Aga nüüd kõigest järgemööda.

* * *

Üles kolmveerand neli, pool viis läbi alustan matka postkontori juurde (ligi 2 km), kust buss mind kell 5.05 peab peale korjama. On pime ja külm; varuvariandina (kui ei korja) algab kella 11-st Eesti seltsi matk. Kell 5.03 aga saabubki kokkulepitud kohta 8-kohane mikrobuss, mis korjab jaamast veel inimesi peale, kellest üks juhilt otsesõnu ka küsib, et Dortmundi läheb ju ikka suurem buss, eks ole. Ja lähebki, kiirtee otsa juurest linnaservast parklast. Sisenemisel tuleb öelda nimi, juht teeb nimekirja ristikese, istmel on silt nimega. Mul on uhke number 13, vahekäigu pool. Tõstan istme teisest eemale, aga keski tahab veel läbi pääseda, tuleb tõsta tagasi, ent uuel väljatõstel kostab tooliliigutamise mehhanismist väga vali pppppingg!! ning tool ei fikseeru enam kummaski asendis: kui buss keerab vasakule, liigun koos tooliga naabrile külje alla; kui paremale, siis kandun vahekäigu poole. Bussiseltskond on enamikus vanem keskiga kuni pensionärid.

Sõidame mööda kiirteed T. linnakeseni ning siis mööda väiksemaid ja suuremaid maanteid läbi künkliku kunagise vulkaanimaastiku alla Reini orgu, läbime Kölni äärelinna ja teisel pool Reini sõidame Ruhri servas. Ruhrile nime andnud jõgi osutub olevat natuke kitsam kui Suur-Emajõgi.

Dortmundis hakkavad juba õige kaugelt messikeskuse parklad ja nendes massiliselt autosid. Bussijuht loeb sõnad peale, mis kell buss tagasi läheb, siis võtab bussitäie rahvast sappa ja käbedal kõnnil viib meid ümber kogu messikompleksi pooleteist kilomeetri kaugusele korraldajate väravasse, kust saame oma ettemakstud piletid ilma sabas seismata. Rahvast on nagu murdu, iga kassaluugi ees on sajameetrine saba.

Ja mida siis messil näha võib?

Dortmundi Westfalenhalle-nimelise messikeskuse (pikkus 600 m, laius 200 m, väljapanekute pindala 4,2 ha) kaheksast hallist kaks on elektriliste mudelraudteede päralt; üks on tanki-, politsei- ja lõbustuspargimudelite Waterloo ja Rahukülapäralt (vat ma kohe ei teagi, mis valdkonda liigitub halli keskel liivaaugu kõrval (kus rallivad pärastpoole raadiojuhitavad tankid ja ekskavaatorid) Waterloo lahingu kolme otsustava hetke dioraam, kus väidetavasti 200 ruutmeetril 40 000 käsitsi maalitud 1:72 mõõtkavas sõdurit isekeskis lahingut peavad).

Pai-paiSiis ühes hallis on raadiojuhitavad veoautomudelid (oma liivaauguga) ja aurumootorid, nende ümber sõõris papid, silmad säramas nagu Karlssoni-raamatus väikevennal. Üks aurumasin on rikkis, mehaanik ajab selle hooratast käega ringi ja üritab säilitada väärikust.Tsuhh-tsuhh

Lennukihalli üks poolSiis on suur saal täis raadiojuhitavaid lennukeid, helikoptereid, rakette, õhulaevu ja õhupalle ning minu silmad näevad esimest korda raadiojuhitavas mudellennukis realistlikku inimfiguuri (tavaliselt on see häda, et lennukimudelite ehitajad ei oska värvida figuure ja figuurivärvijad ei ehita kunagi lennukimudeleid).

JumbopropTänapäeval on olemas lennukimudeli reaktiivmootor (nagu on olemas ka traktorimudeli hüdraulikaseadmed), reaktiivlennukite mudelites kasutatakse ka tiivikuga tavalisi kiireid elektri- või sisepõlemismootoreid, aga üks suurmudeliehitaja on võtnud kätte ja pannud B747 mudelile reaktiivmootorite otsa propellerid.

Siis on raadiojuhitavate autode rallimise hall ning plastmudelite hall, selle kõrval lennukite lennutamise hall. Kõige taga (või linna poolt vaadatuna ees) basseiniga laevahall. Koridorides kohalike mudeliklubide loomingut (tase on väha vahelduv).

Seadusetähe järgimise stiilinäide: poolitusSeadusetähe järgimise stiilinäide: kleeps

Nagu teada, on Saksamaal keelatud teatud sümbolite kujutamine mänguasjadel ning mudelid on Saksa seaduse järgi mänguasjad. Samas päris ära jätta kah ei saa, sest siis ei ole ajalooliselt õige. Kuldse kesktee otsingul on osadel lennukimudelitel kui muuseas unustatud saba peale tükk moondevõrku, osadele on pandud peale kartongist kate, osadel on kole märk poolitatud või muudetud joonte lisamisega või eemaldamisega ohutuks. Ainult ühel mudelil, mis kujutab Rommeli-meeste sõidukit, on jäänud Afrikakorpsi embleem tsenseerimata; teisalt on see väga väike ja kole osa umbes pooleteist millimeetri kõrgune. Sakslasena sõjamasinate mudeleid ehitada on häbi ja piinlikDortmundi kohalik plastmudeliklubi peab vajalikuks rõhutada kui õiged tänapäeva sakslased, et sõjamasinate kujutamisega nad siiski ei kummarda sõda, seda suure sildiga igas vitriinis. Samas ei ole huvitaval kombel näha peaaegu üldse muude maade tanke kui Saksa omi ja igas laevakollektsioonis on vähemalt üks Scharnhorst või Tirpitz või Bismarck ning allveelaevamudelid on suurusest hoolimata peaaegu erandita Typ VII, XXI või XXIII.

Mudelraudteega saate ehitada iseenda maailma ja seda valitsedaMudelraudteemaastiku detailPaistab, et mudelraudteetarvikute tootjad on üllitanud põlenud maja, ehitatava maja, välikemmergu, ujumisranna ja nudistiranna komplektid, sest neid näeb mitmel mudelil. Mudelraudteede ehitamine erineb muust mudeliehituset tinglikkuse poolest, ei pürita erilise reaalsuse poole,Määrdunud vagunid näiteks ei ole kunagi midagi määrdunud (nagu ka laevamudelid, lendavad lennukimudelid ja hoonemaketid). Aga võta näpust! Üks mudelraudteeehitaja on hakkama saanud vägiteoga, et on võtnud värvipihusti ja määrinud raudteevaguni ära!!

Usun, et see tank sõitis siia dioraamile otse pesulast. Nähtamatu sõbra õlale naalduv seltsimees on ka hea.Määrdumisega on messil näha olevatel mudelitel üldiselt pahasti, eriti pahasti on tankimudelitega, nagu üle maailma üldse. On pähe võetud, et mudeltank peab olema porist puhas, nagu ka see, et mudelallveelaeval peavad olema tornist kõik periskoobid ja antennid korraga välja tõstetud – kuigi kumbagi olukorda reaalsuses ei esine. Kunagine inglasest klubikaaslane sai ametlikult pahaseks, et tema mudane tank sai võistlusel hinnanguks „ebarealistlik”, kuigi tal olid fotod, et tankid just nii mudaseks lähevadki, ja pühendus hoopis võidusõiduautode mudelite ehitamisele, sest need hoitakse puhtad. See oli mu klubisoleku ajal teine suurem vapustus peale selle, kuidas klubi sai esimese naisliikme.

Veel pilte:
Fam. SimpsonPintsliga võib värvida ka mitu korda, ega pärisautolgi olnud 30 cm laiusi pintslijälgi nähaKarl V, koer ja Antarktikaga gloobusSelle sõrmejälje omanik ehitas mudeleid muide müügiksKukrõniksite stiilis Saksa tankist... ei mina usu, et tankiväes oli hügieen sama nigel kui allveelaevas ("...weil sie denn Bärde haben")

D-DayLaevade hallis on eriti meeldejäävad 1:100 dioraam Normandia dessandile valmistumisest ühes „Inglise Riviera” (B. Fawlty) sadamas ja see, et keegi mudelite arvu poolest üleloomulikult usin pappmudeliehitaja on võtnud nõuks ehitada kogu Helgolandi saare 1:1250 maketi. [Tillukese Helgolandi peamine panus ajalukku on see, et XIX saj keskel kirjutas saare isamaaline elanik hr Fallersleben Haydni viisile sõnad, millest sai Saksa hümn.] Pappmudeleid on üldse rohkesti, mida kõike paberist teha ei saa lisaks nn täispuhutavale vanalinnale, mida mõni lugeja võib-olla mäletab lapsepõlvest. Ainus mudelikomplekt, mida messilt ostan (ja jäädes keskmisele messikülalisele palju-palju alla), on mu lemmiklaeva pappmudel. Pärast bussis seda sirvides leian, et viie veebiallika seas on mainitud ka mu veebilehte. Komplektist puudub siiski üks eriti peente osade leht, kuigi mul ei ole plaanis seda kunagi ehitadagi.

Hobielektroonika messil oli igasugust seltskondaAlgne kava veeta messil umbes kolm tundi ja siis minna tutvuma Dortmundiga läheb luhta, sest kolme tunniga ei ole ma veel mitte poole pealgi. Kuigi edasi läheb pisut kiiremini, sest automudelid mind suurt ei huvita, läheb messil rohkem nagu neli ja pool tundi. See teeb vabaks ajaks kolm ja pool. Aga kesklinna on Westfalenhallest otsejoones 2 km ja see tähendab, et ma ei viitsi ei jala kõmpida ega hakata tuvuma Dortmundi ühistranspordiga. Tund kulub samas olevale hobielektroonika messile Hobbytronics, ülejäänud aeg nüüd juba hõredama rahvaga mudelraudteehallides ringipildistamisele. Viimased poolteist tundi tulen päästvale mõttele panna mantel garderoobi, olemine paraneb kohe tunduvalt. Siiski, kaheksa tundi järjest jalul.

Tõsised piltnikudIsegi kui klubis ehitab igaüks suurest mudelist väikese osa, leppige kokku, kuidas maastik osade vahel jätkubLED-tehnika on avardanud mudelraudteemaastike kujundusvõimalusi ka selliste detailideniBussiparkla on natuke kaugemal kui arvata, mis tähendab väga kiiret kõndi. Selgub, et suutsin koha paarkümmend meetrit valesti meelde jätta, nii et umbes viis sekundit arvan, et buss on läinud. Siiski ei ole. Luugid on lahti, inimestele siginenud kompsud pakitakse sisse. Viimasena siseneb, õllepudel lõbusasti käes, see onkel, kes istub minu kõrval. Tagasisõit kulgeb samuti sündmusteta peale selle, et näen, kuidas Saksamaal on tuulikul läinud laba pooleks (eks labad ju vibreeri ja vibreeriv asi murdub ükskord niikuinii, aga siis ei tahaks seal lähedal küll kuidagi olla). Kahju, et silm ei seleta maapinda tuuliku ümber – nägemata jääb, kas äkki on murdunud laba näiteks maa sees püsti.

(Hilisem Interneti-otsing näitab, et selle 113 m kõrge tuuliku 34 m pikk laba murdus juba 8.12.2006 hommikul vara tormis, mil tuulik olevat ebanormaalselt kiiresti pöörelnud ning siis läinud pealtnägija tunnistusel üks laba kildudeks, tükid lennanud metsa ja maanteele, õnneks keegi pihta ei saanud. Seda tuuleparki käitanud firma läks pisut hiljem pankrotti, nii et küllap seda kurba vaatepilti võib imetella veel pikka aega. — Saksamaal peavad tuulikud olema inimasustusest ja maanteedest kaugusel, et ei võimalik ümberkukkumine, purunemine ega labadelt õhkupaisatud jääkänkrad kedagi ei ohustaks... meenutagem seevastu, et Virtsus läheb maantee suisa tuuliku alt läbi.)

Kui olen lõpuks õiges inimesi laialivedavas pisibussis (bussijuht luges ette, kes peab minema mis pisibussi, aga no kust mina võisin teada, et see, mis minu silma jaoks oli nr 2, oli hoopis nr 1, ja hea, et pisibussi juht ikka inimestelt üle küsis, kuhu nad sõita tahavad, sest see pisibuss läks riigi põhjaossa), kougin taskust telefoni, ühendun ühistranspordi otsimootoriga ja uurin, kas ma postkontori juurest saan mingi bussi peale, et vältida kahe kilomeetri vantsimist. Saangi.

No comments: