Oleme võtnud tänase päeva vabaks, algul plaanisime minna endisesse pealinna Bonni, mitmeks päevaks, koos koertega, aga Št nigela tervise tõttu jäi see plaan katki. Küll aga asendasime selle lühida ühepäevareisiga, ära kasutades kohaliku lennuliini Frankfurti (kergesti on teostatav ainult lend ühes suunas, tagasilend oleks mitu korda kallim).
Oleme lennujaamas liiga vara, pikk ootamine ja unelemine. Ma ei ole veel nagu päris terve. Ere päike nagu veidi segab. Frankfurdis lennujaamast väljas umbes üheksast, rongiga raudteejaama, metrooga loomaaeda. See just avatakse, kassas on suur saba, mitu kooliklassi, väga aeglane kassiir.
Loomaaed on põnev, mu enesetunne läheb paremaks ning valgust on ka rohkem kui ükskord muiste detsembris. Kiivi on võetud ekspositsioonist ära. Ööloomade maja on alles, näeme seal võrratut elukat tuhnikut ja väljudes näen silti, et pildistamine keelatud. Vahest loomaaednikud arvavad, et pimeduse tõttu välguta ei saa, aga mul tekkis hasart, saab küll.
Troopikamajas on teine võrratu elukas, umbes rotisuurine pika pööratava nina ja veel pikemate jalgadega elukas, kes pidevalt ringi saalib.
Sissemindavas lindlas siniraag.
Nännipoest muu hulgas Grzimeki „Serengeti ei tohi surra”, mida ma lugenud ei ole, nüüd siis ikka ilusti originaalis, siis tagasi metroojaama, kus pingid on krokodilli- ja elevandikujulised.
Toomkirik ja selle muuseum, kus on erinäitus mingist vanast seegist ja kuhu nähtavasti satub nii vähe inimesi, et piletimüüja räägib meiega pikalt ja eriti aeglaselt.
Siis raekoja platsis söök (Alten Limpurg), metrooga jaama ja rongipilet tagasi. Sõit kestab ligi neli tundi, ilm on ilus, loen raamatut, läbi ei saa.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment