Prantsuse keel. Saab teada, kuidas Bulgaaria keskelt käiakse puhkamas mitte enam Musta mere ääres, vaid Kreekas: sinna saab mööda kiirteed 2–3 tunniga, Musta mere äärde saab mööda maanteid 4–5 tunniga. Bulgaarlane räägib, et käis eelmine aasta autoga ühel Kreeka saarel puhkamas, aga nime ei mäleta. Pakutakse välja u 30 Kreeka saare nime, ükski ei ole õige. Pakutakse kaarti. Äratatakse unest ka teine kreeklane, mõlemad kreeklased hakkavad lähenema asjale inseneripilguga: aga mis Kreeka saarele pääseb autoga? Selgub, et saar oli Korfu, mispeale üks kreeklastest hüüatab, et aga see on ju tegelikult rohkem Itaalia kui Kreeka.
Veel saab teada palju Alžeeria ja Prantsusmaa suhetest, nt et un harki oli muhameedlane, kes oli astunud Prantsusmaa sõjaväkke ja sõdis Alžeeria vastu, aga jäi pärast Alžeeria sõda Alžeeriasse, kus löödi maha.
Vihikusse sirgeldades leian, kuidas eduliselt paigaldada vana soome sõbra eksliibrisele vajalik tekst, nii et see efektset pilti ei riku ja samas oleks veel tehniliselt teostatav. Sellega loksuvad paika eksliibrise üldkujundus, suurus ja ligikaudsed mõõtmed. Järgmiseks on vaja joonistada täpne kavand, see siis kopeerida puidule.
Õhtul vestan eilsete nikerduspeitlitega maha esimese puulõike vaba osa. Peitlid on nii kohutavalt vahedad, et lõika nagu kuuske, mitte trompetipuud. (Tudengiajal üritasin nikerdada kasest puulusikat, traditsiooniliselt pussnoaga, mida ma nähtavasti ei viitsinud nii sageli teritada kui vaja. Mingil ajal läksin üle vaibanoale, õhukestele mudelisaagidele ja odavate nikerduspeitlite komplektile (mida ma ka ei teritanud nii, nagu vaja), aga lõpuks jäi projekt ikka pooleli. Ühel suht edukal laevamudelil kasutasin peale plastmudeliehituses tavalise plasti ja metalli ka vahtrat – sest mõõtkavas 1:125 oli 533 mm torpeedo jaoks vaja 4,2 mm varrast, messingtoru oli 4,0 mm, aga vahervarras just täpselt 4,2 mm. See tuli enne värvimist vist lakkida ja lihvida, et jääks sile.) Kaitsevahenditest hoolimata (vestan põlve otsas, all on paks vinüülist lõikealus) puutub kord kitsa õõnespeitli ots vastu vasaku pöidla nukki, nii et ise ei märka. Kord puutub tera ka vastu lõikealust (tugevamini kui ennist vastu pöidlanukki), lõikamiskindlasse alusesse jääb sügav lõikejälg.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment