Hommikul töölt läbi. Väga soe ilm.
Kl 10 olen aja kirja pannud gastroenteroloogi juurde. Enam ei taha selle juurde, kelle vastuvõtt on majas, millest pool lammutati, kes juunis nime kirja ei saanud ja ütles, et tulge niisama, ja kes siis vastuvõtul kiirustas, et keegi tulevat kohe nüüd veel; selle juurde, kes kuulas-uuris augustis kolmveerand tundi, on küllap mitmekuine järjekord, aga mul on lihtne küsimus: kui kaua tohib võtta ennetavat maorohtu, mille võtmise ajal nähte ei ole, aga mille mittevõtmisel tekivad nädalaga uuesti?
Kuulab ära, leiab süsteemist mu gastroskoopiapildid (kusjuures ega siin üleriigilist e-terviselugu muidu ole, üldiselt iga arst tellib omad uuringud) ja ütleb, et kui rohi aitab, võtke rahus edasi. Kui otsa saab, helistage, saate uue retsepti.
Kui ootan, käib vahepeal kaks politseinikku, ühel väga paks mapp käes, uurimas, kas arst või sekretär teab, kelle oma on majas mingi keldriboks. Vestlus on kohalikus keeles ja väga sõbralik.
Sealt tagasi tööle, kuni kiirtee otsani jala (sest minnes oli sealt arstini ainult üks suur ummik).
Lõuna ajal söömas, õhtul poes.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment