R, 4126. päev: õudus

Täna juhtub õuduste õudus: jalutamast tulles kuseb Št lifti.

N, 4125. päev: asine tohter

Täna siis kauaoodatud kohtumine asisema gastroenteroloogiga. Vastuvõtt küsib, et kas teate, et olete tund aega varem kohal. Tean ja ootan. Räägime tohtriga 40 minutit, ta vaatab ka korralikult läbi ning sedastab siis, et tõenäoliselt on mu n-ö väikesed palavikud mingist bakter- või viirusinfektsioonist, mitte sapikividest. Et muidu võib juhtuda, et võtate need ära, aga siis selgub, et palavikud jätkuvad. Ütlen, et mul on infektsionisti juurde juba aeg kinni pandud.

Ka täna on mul jälle see va väike palavik, et nagu kraadiklaas palju ei näita, aga haige tunne on.

Tohtril on seina peal mitte siseelundite plakatid (need on tal laua peal), vaid hoopis Rooma arhitektuurist. Ühtki arvutit kogu kabinetis ei ole, ta kirjutab haigusloo käsitsi, sekretär kirjutab arve blanketile ka käsitsi.

K, 4124. päev: Victor!

Teetööd jätkuvad, maja ees on hommikul juba kaks auku ja kaevatakse muudkui edasi. See on hullem kui Talina linn, oktoobris saab algusest kaks aastat. Vahepeal juba arvasin, et sai valmis, sest kõnniteedel on uued äärekivid ja must asfalt peal, aga ei.

* * *

Helistab peidetud eranumber ja küsitakse Victorit. Ütlen, et ma ei ole Victor ja kahju küll, aga teisest otsast jäädakse kindlaks, et just sellel numbril on vaja helistada, et ta on selle arsti sektretär, kes võtab 3. IX vastu Victor … …-i [kaks prantsuse nime], ja arst käskis helistada ja küsida, kas sobib uus aeg homme. Taipan, et öeldud kolm prantsuse nime on tegelikult see, kuidas on kirja saanud minu perekonnanimi, mida üritasin aega kinni pannes deklameerida prantsuse foneetilise tähestiku abil (mille olen maalinud kalendermärkmiku taha, teate küll, Anatole, Berthe, Céléstin jne). Prantsuse foneetiline tähestik koosneb ainult eesnimedest ja juhtumisi on mu perekonnanime kolm esimest tähte selles mehenimed. Ruumilise hambapanoraami aja kinnipanemisel küsiti sünniaega, kui nime deklameerimine läks liiga keerukaks, ja nad said selle järgi rahvastikuregistrist nime kätte.

T, 4123. päev: teisipäev

Ei mäleta.

E, 4122. päev: esmaspäev

Arst vaatab sapikive teist korda. Kohal ¾ h varem, saan ½ h varem ette ja kui äratulekul oleks takso tulnud tõesti 3 minutiga, nagu lubati, jõudnuksin tööle hilinemata (kuigi olin ametlikult ära küsinud). Saan teada, et kivid kasvanud ei ole; antakse saatekiri magnetuuringule.

Hommikuse kahe taksosõidu parameetrid (kodust arsti juurde; arsti juurest tööle) – nagu kogetud, sealt tööle head tangentsiaalset bussiühendust ei ole:

• Linnulennul keskmine kiirus 15,57 ja 16,64 km/h
• Teekonna keskmine kiirus 18,24 ja 21,45 km/h
• Teekonna keskmine kiirus koos ootamisega 18,24 ja 8,35 km/h
• Teekonna kõverus 17% ja 29%*
• Ärasõidu takso tellimisel ütleb rakendus, et takso on 3 min kaugusel. Tuleb 18 min pärast ja ta ei tea, et ma tean, et ta käis vahepeal 2,55 km kaugusel tanklas.

* Ükspäev avastasin, et minu koolitee oli peaaegu sirge, aga vennal väga kõver. Vahepeal oli suur tehas, ta pidi minema sellest ümber; teiselt poolt ei olnud siis tänavat ja ka praegu oleks pikem. Üldiselt oli tema koolitee ohtlikum, sest see suur tööstuskäitis oli ühes kohas mõlemal pool tänavat ja nad vedasid tsehhide** vahel asju üle tänava, tolleaegsete algeliste kahveltõstukitega, millel oli küll äge kiirendus, aga tagasihoidlik rool ja pidur. Sealsamas tuli minna ka üle tänava, kus oli ka muud liiklust, mis suundus teise suurde tehasesse, peamiselt veoautod ja bussid. Mõnikord veokid kihutasid, näiteks nägin kooli minnes kord eemalt, kuidas sealse tehastevahelise tänava lõpu nürinurgas keeras autokraana nii, et seesmised rattad tulid maast meetri (!) lahti. Muidugi oli seda kaadumiseks vähe, juht vahest ainult ehmatas, rattad maandusid ilusti ja sõit jätkus. Peale selle olen ka näinud, kuidas hooga libedale tänavale keeranud KamAZ (ilmselt KamAZ-5511, tühimass 8,9 t, pikkus 7,13 m, esi- ja tagatelje vahe 4,16 m) libises ümber püsttelje 360° ja jätkas sõitu soovitud suunas. Google Mapsi satelliidifoto järgi on sõidutee selles kohas 9,4 m lai ning siis kasvasid tänava ääres ka puud.

** Mingi uue keeleraamatu uskumatul väitel vene päritolu sõna. (Tgl keskülemsaksa keelest.)

Maja ees jätkub tee-ehitus, kärpide v rottide mängumaaks olnud kuhilast on võred paigaldatud tagasi tänava äärde.

P, 4121. päev: tore pühapäev

Üle mäe linnupargis. Esimene esineja on rüütelviu Mo (temasuguseid on pargis olnud mitu; võimalik, et sama liiki lind tegutseb ka ühes „Midsomeri mõrvade” jaos (S6E5 Birds of Prey), kus üritatakse jätta mulje, nagu liik Inglismaal elakski). Teine on tuttkarakaara Calli, kes üritab rekvireerida ühe väikelapse veepudelit, jättes tema riidest ahvi puutumata. Siis lendavad järgemööda kalkunkondor Loki [loːki], savanni-kaeluskotkas Jimmy ja valgepea-merikotkas Phoenix, kinda pealt näidatakse alati pahurat kivikakku Einsteini ning ka pärdikunäolist pagukakku Nerot ja alati ülifotogeenset kassikakku Lottet (kui õigesti mäletan, on mu FB-taustapildi öökullisilm just Lotte oma ning vist 2015 näidati fotoseminaril Lottet eraldi 20 minutit ja tegin u 200 fotot ning mõtlesin, et neist jääb järele vahest nii 20, aga jäi ligi 60, üks parem kui teine). Lõpuks lendab pargi osavaim lendaja, kaelusronk Brax.

Mul õnnestub saada mitu korda ristilapse hoosulgedega mööda pead ja mööda objektiivi, üks kord ka laialt mööda päikseprille. Etendus kestab 45 minutit.

Siis matk torni otsa, kuhu ükskord põikimatkal sealt mööda ei viitsinud minna. Linnas söök joa ääres; seal on herilased ja toredad koerad. Siis jäätisekohvik ja üle mäe tagasi.

L, 4120. päev: tore laupäev

Naaberlinnas.

Kunagise Kangruoja säng on tähistatud tunglemistõketega. Nimest hoolimata elasid Kangruoja ülemjooksul parkalid, kes solkisid sedasi kogu kesklinna tarbevee (kuigi Colmaris oli veel hullem, seal solkisid linna läbiva oja mitte parkalid niisama haisvate jäätmetega, vaid haiglad haisvate ja nakkuslike jäätmetega). Ei saa aru, mis toimub ja miks me ei saa üle oja, et jõuda kohvikusse. Passime mõne aja, tulevad mingid suurte motikatega vennad. Mõtlen, et mingi ümbermaailmareis vms, aga nad põristavad minema ja siis tuleb hulk aega vaikust, aga tõkkeid ära ei võeta, rahvas seisab edasi. Vahepeal tuleb mitu satsi politseinikke jne, siis jälle ei juhtu midagi.

Kõnnime piki tõkkeid edasi, kaubamajade juures Siimu tänaval olen kätte saanud interneti ja sealt teada, et kohe-kohe algab mingi üle riigi kuulsa velotuuri etapp. Kohe hakkabki tulema kaameraautosid igasuguses asendis küljesrippuvate kaamerameestega, mõni vahib kaameraga ettepoole, mõni tahapoole, tohutult autosid, mille katusel vähemalt viis jalgratast, siis tropp jalgrattureid ise, siis veel tohutult autosid jalgratastega katusel – ma ei liialda, igal ratturil näis olevat isiklik tugiauto ja kokku vähemalt kuus jalgratast –, siis veel kaameramehi, politseiautosid ja kaks kiirabi. Ainult kraanat ja tuletõrjet ei ole. Etapp suunduvat kuhugi lõuna poole; ilmselt on maanteed kinni, hea, et tulime rongiga. Inimesed teevad endist pilti aia taustal, millest ratturid möödusid.

Pärast poes ja mul on vaba aega. Tahan osta antikvariaadist Harzi raudtee-eelseid kaarte, aga need on kastis antikvariaadis laua all ja ma sinna kotiga ei mahu. Veedan ligi tunni elektroonikakaubamajas skannitud pilte välja printides; masinast lõpeb paber, seda käiakse vahetamas, muudkui ootan.

Kella kõrts.

R, 4119. päev: reede

Juba!

N, 4118. päev: tööle

Vaatan hommikul meili ja näen, et maksuamet on mu tõendiga rahul.

Tööle; haiguspuhkuse ajal süvenesin peale kauge küla topograafia ka kanderaketi Saturn V II ja III astme asendi peensustesse.

Brauser ütleb Riigi Teataja veebilehe peale, et see kasutab vanaaegset tehnikat. Teates on sõnad some vintage web tech ja older technology. Heheh.

K, 4117. päev: kiri

Saadan maksuametile viisaka 4-realise kirja ning töökoha tõendi skanni, mis ütleb, et töötasult lähevad maksud maha küll, aga mitte riiklikud.

T, 4116. päev: ajaloolisi pildikesi

Kodus haige. Skannin E isa negatiive. Leian uunikumi 1960. aastatest [1963], kus olustiku järgi on üles võetud külaskäik E ema sünnikülla, kohtumine sugulastega ja pärast kõik sugulased koos ja perekonniti üles võetud maja ees. Tuleb lasta välja printida ja saata E emale, E ei ole neid pilte kunagi näinud. Selgub, et selle nimega küli on maailmas ainult üks, Google Mapsi satelliidifoto laseb paigaldada külavaated ja mõningase mõtisklemise peale (majaesise fotodel on aed, värav ja kolme järgmise hoone nurk) arvan leidvat koguni E vanemate maja. See on peatänava ääres.

Unustasin eile maksta eilse tähtajaga arve. Avan õhtul E arvutist veebimeili, et kopida sellest arve number pangaülekande selgitusse (mu oma arvutist IE ega Chrome enam ei tööta; peab uurima, kas äkki Firefox või Opera töötab), ja märkan, et olen täna saanud meili maksuametilt. (Vaatan n-ö põhimeili harva, peamiselt arvete tuleku paiku kuu alguses.) See veider maksuline olukord, kus inime saab ühes riigis väikest maksustatavat tulu ja enamiku tulust saab teises riigis ning see enamik ei ole kummaski riigis maksustatav, on esimeses riigis ne položeno ja iga jumala kui aasta käitub maksuamet sellega isemoodi. 2007, kui pidin selle esimest korda märkima tuludeklaratsiooni, helistasin maksuametisse ja küsisin, mida pean tegema. Sealt selgitati, et maksuametit huvitab ainult maksustatav tulu ja ma märkigu deklaratsiooni ainult riigis A saadu. Mida olen ka teinud. Mõni aasta on helistatud ja veider asi üle kontrollitud, mõni aasta olen pidanud maksma juurde, mõni aasta on makstud tagasi, iga kord ise summas, kunagi ei tea, mis sealt tuleb, ehk nagu ütleb vanarahvas, nagu väikse lapse tagumikust. Vahepeal olen riigis B sattunud mingisse erivalimisse, kes peab maksuvabast tulust hoolimata täitma tuludeklaratsiooni, kus riigis A saadud maksustatav tulu on alla künnise, mida peab märkima, ja riigi B kohta tuleb märkida, et see ei ole maksustatav, st saatma 30 lk pabereid asja ees, teist taga. — Nüüd siis meil. Nõutakse riigi B maksuhalduri tõendit, nädala jooksul. E soovitab, et saatku ma neile paber, mille andis töökoht riigi B tuludeklaratsiooni juurde. Selle skann on mu pildiarhiivis, homme saadan.

E, 4115. päev: ummik

Koduloouuringud jõuavad ummikusse. Olin avastanud seni läbikaevamata teabeallika, armulaualiste nimekirjad, kust aimdub, kellel oli millal kes teenija. Kui teenija oli olnud ametis veel pärisorjuse ajast, oli ta tõenäoliselt olnud härra pärisori ja teda nimetati isanda perekonnanime ja oma eesnimega, endal tal perekonnanime ei olnud. Samamoodi meetrikas endas (sünnid, vaderid, surmad, harva ka abiellumised). Pärast pärisorjuse kaotamist hakkasid ilmuma lihtrahvale perekonnanimed (ning eesti pihtkonnas hakati lastele panema samasuguseid eesnimesid kui saksa omas); teenijatega läks mitu aastat inertsist edasi vanamoodi.

Aga siis 1834 tuli kirikuraamatute pidamise kohustus, raamatus kirjas olema pidanud asjade veerud olid ette trükitud, armulaualiste loetelud kas kaovad või on ees- ja perekonnanimedega, aga ametita, nii et see kahjuks ei ütle midagi, kes oli kelle teenija. Nii et ametlikult põhjalikumas raamatus võib olla vähem teavet kui suvaliselt peetus.

P, 4114. päev: haige

Külmetus jätkub, aga hakkab taanduma, manustan kuuma külmetusjoogi (500 mg parac.), õhtul olen täitsa kõbus. Aga kodus haige olla kavatsen kõik need päevad, mil arst käskis kodus puhata.

L, 4113. päev: laupäev

Hommikul prillipoodi (mulle korrigerivad päikeseprillid) ja mul on võrdlemisi sitt enesetunne. Päikese käes on paha ja kõht kergelt lahti ja janu on ja sooja käest tahaks ära ja ärevus on, et äkki hakkab veel halvem. On ka palavik, nii et pärast lõunauinakut võtan arsti määratud 1 g parac., mispeale läheb palavik peagi üle, enesetunne paraneb ja tekib köha ja muud tavalise külmetuse ilmingud.

R, 4112. päev: haige

Hommikul perearsti juures, määrab haiguspuhkusele kuni 22. VIII. Töölt läbi, lõpetan tänased asjad, teatan tulevasest puudumisest ja loetlen pooleli olevate tööde oleku; kui selle ära saadan, näen, et kirjutamise ajal on mulle pandud esmaspäevaks üks toimetus, nii et ka see tuleb ära teha, sest olin mitmele inimesele ju teatanud, et esmaspäevaks ei ole mul midagi. Kahtlustan, et eileõhtusele halvale enesetundele aitas kõvasti kaasa see, et olin eile kuidagi märkamatult toimetanud kokku 170 lk.

Kavatsen tulla maha apteegi peatuses ja osta välja rohu, mille arst kirjutas (et nüüd võiks hakata väikesi palavikke ravima; märkis retsepti peale, et 3 × 1 g paratsetamooli 3 nädalat, et võtku ma siis, kui vaja, sellest tagavarast jätkub mõneks ajaks ja retsepti alusel saab kindlustusest raha tagasi). Bussiraisk sõidab mööda; lähen apteeki hiljem ning pakend on nii suur, et sellest jätkuks mitmele inimesele.

N, 4111. päev: jooned

Tööl, aga enesetunne ei ole hea ja on närv, et äkki läheb veel halvemaks, mis üldiselt nii teebki. Selle vastu aitab klaas veini. Leian, et perearst ei ole puhkusel, homme on tal ainus vaba aeg õhtul, lähen hommikul ta vastuvõtu vabasse järjekorda. Ühtlasi panen 27. VIII teise ultraheliuuringu aja arsti juurde, kes juuni algul leidis sapikivid ja käskis tulla 3 kuu pärast uuesti (mul on 3. IX aeg teise gastroenteroloogi juurde kui selle, kes tegi gastroskoopia).

Raketirühmast saan mõne tunniga vastuse küsimusele, kas punktiirjoon Saturn V II astmel oli ka lennanud rakettidel (ma Apollo 11 fotodelt ei näinud). Selgub, et oli, üks joon (mudeli plaanidel on 2), asendis II ehk torni poole ehk põhja, seepärast seda fotodel ka ei näe (torni mitmesugused „käed” jäävad ette; pealegi on fotodel näha tornipoolsest küljest kas S-IC aste (sest see oli alumine) või S-IV (ülemine), aga mitte S-II nende vahel. Isegi kuulus fotosari Apollo 11 stardist, kuidas kanderakett kerkib tornist mööda, jätab II astme vahele. Saturn V plaatidelt (The Mighty Saturns) otsida ei viitsi.

K, 4110. päev: usupüha

Päevaplaanid (naaberlinnad, loomaaiad, matkad) muutuvad kokku 9 korda, eriti radikaalselt siis, kui käin koertega jalutamas ja sedastan, et päike on täna minu jaoks liiga ere. Nõndap et tulen kaasa ainult matka algusosa, pühapäeval leitud loomaradadeni. Täna on rajal rattureid vähem, aga linnulaulu ka. Näen oravat (siin on neid vähe).

Kodus ei ole enesetunne eriti hea (vbl sellest, et tingimused on ligikaudu samasugused kui 25. III, mil mul oli üsna paha), aga õhtuks läheb paremaks.

Kohe, kui toas maha istun, keerab üle maja ebatavalise häälega lennuk; vaatan flightradar24-st järgi, mis ja kuhu (kohaliku reisilennufirma B737*). Näen, et järgmiseks hakkab startima kohaliku kaubalennufirma piltidega B747, nii et võtan 150 mm objektiiviga fotoka ja astun rõdule.

(* Kohalik lennufirma on B737 ostmisega teinud targemini kui hingusele läinud Eesti Õhk, kes suurest ahnusest ostis peaaegu nagu suurimad B737d, mis siis olid olemas (B737-500), neid käis ta käest läbi ligi 10, ta lendas nendega tavalisi liinilende ja kannatas, sest ei tasunud ära: siinmaine firma on ostnud kaks lühikest B737-200d ja lendab nendega ainult harvu soojamaaliine, vedades suvitajaid randa ja koju. Täituvus on hea.)

T, 4109. päev: laevad

Saan läbi Soome laevaehitusest suurt osa kirjeldanud raamatu „Aurajoen veistämöt ja telakat” (1995). Sai teada, et Turus oli 1920. aastatel ettevõte, kes ehitas merekõlblikke mootorpaate, ja Soome kuiv seadus oli neile kui taevane õnnistus, nad laiendasid tehast ega jõudnud nii palju toota, kui nõuti. Aga siis keelas Soome riik eraisikutel omada kiireid mootorpaate ja äri kuivas kokku. Raamatu on kirjutanud soome keeles rootsi nimega isand ja seal on lause, et Soomes ei ole kunagi nii palju joodud kui kuiva seaduse ajal (väga palju smugeldati piiritust ka Rootsist). Kuulsat Turu puksiiri M/T Fart sõnas ega pildil kahjuks ei ole.

Valmib Saturn V mudeli I aste S-IC. Mõõtkavas 1 : 96 on see 10 cm jäme (+ stabilisaatorid) ja ligi pool meetrit kõrge.

E, 4108. päev: pime

Pime hommik, äike. Nina umbes (leian kotist merevee, läheb paremaks).

Hambaarst; uus assistent peab mind esti hispaanlaseks, ja kui on selgunud, et ma hispaania keelt ei räägi, kuuleb valesti ja küsib üle, kas Austraaliast.

Kl 10–12 ja 18–21 on väike palavik, õhtul on isu poolik (päris isutu ei ole, aga päris isu ka mitte). Nina on kergelt umbes, leian päeval kotist nina-merevee ja õhtul proovin E Eestist toodud kangemat eukalüptiga 2,6% merevett; see teeb nagu hullemaks, mispärast lahjendan seda vana Saksa mereveega. (Eukalüpti toimeaine on eukalüptool ehk 1,3,3-trimetüül-2-oksabitsüklo[2.2.2]oktaan, insektsitsiid, akuutne LD₅₀ (rott, suukaudne) eri andmetel 2480…3812 mg/kg ehk umbes kaks korda kangem kui isopropanool; naistele teadaolevalt ja meestele oletatavalt reproduktiivtoksiline.)

P, 4107. päev: metsas, Saturn V mudel

Jalutamas, aga mulle on jalutamine pärast sööki üldiselt vastunäidustatud, pööran 3 km pärast tagasi ja vahepeal mitte eriti kiirustades olen 50 min pärast kodus tagasi, üsna täpselt. Vahepeal on nimelt endine raiesmik, mille servast leian mitu loomarada jõe äärde, ja jäälindude puu vastas leian mitu kohta, kus saab vaikselt istuda ja vaadelda. Täheldan, et päeval on ratturite vahel 5-minutisi pause. Võtan üles paar helipilti, ühel kisab puu otsas haigur ja ühel poetab mööduv jalgrattur just salvesti kohal c’est bon, non? (mis on ka täiesti loogiline, sest ta on just möödunud haisvast puhastusjaamast; huvitav, et metskits käis joomas jaamast ülesvoolu, aga jäälinnud elavad jaamast allavoolu).

Teen täna võetud pilte ja saab teada, et Lightroomi kaardimoodul ei kuva ainult kaarti, aga suudab siiski noppida gpx-jäljest fotodele koordinaate.

Raamat ütleb, et kohutavad karvased elukad, kes õgisid nõgeselehti, olid tavalise liblika päevapaabusilma röövikud.

Üks pilt on väga kaunis, herilasest ja huvitavatest kärbestest. Kärbseid on palju sorte, ükskord olin vana supersuumiga, mis suutis teha 1:4 makrot, venna juures maal ja pildistasin mingil kollasel lillel kärbseid ligi tunni, varem ei olnud nagu tähele pannud, kui mitmekesine on kärbeste maailm.

Kõhuvalu.

Põrnitsen pool tundi Saturn V pabermudeli osi/jooniseid ja üha enam süveneb kahtlus, et II astet kandnud rõngas I astme peal (Interstage I) lihtsalt puudub (kui see just ei ole kuskil muus failis vale sildi all – hiljem selgus: ongi eraldi failis). Mis seletab ka segadust mudeli kokkupanekujuhistes, mis ei näita poole kriipsugagi, kuhu käivad II astme mootorid (J-2) – see mudel on astmeteks lahtivõetav, v.a Kuu-mooduli pesa, mis lahti ei käi ja seal sees Kuu-moodulit ka ei ole, aga, nagu öeldud, on umbes samas mõõtkavas Kuu-moodul olemas metallmudelina.

Seevastu selgub, et I astme küljel olnud pikad kanalid on joonistel siiski olemas, kahes eksemplaris, kuigi Apollo 11 jaoks on kanali alumiste poolte ülaosa värvus 65 mm ulatuses vale (Apollo 11 kütuse- ja oksüdandipaagi vaheline rõngas oli valge, muudel lendudel üldiselt must). Selgub ka, et II astme välistorude paigutus juhendis on õige, v.a see, et koos II astet kandva vaherõngaga puuduvad ka selle küljes olnud setitusraketid (ullage rockets – pärast I astme äraheitmist oli kogu muu rakett hetkeks kaaluta olekus, kütus kargas paakides põhjast (kuhu selle surus kiirendus) laiali ja segunes paagi tühja ruumiga (aurud, õhk); enne II astme mootorite käivitamist tekitati setitusrakettidega väike kiirendus, mis setitas vedelikud ilusti paagi põhja, nii et II astme mootorid võisid käivituda normaalselt; üldiselt kaasnes S-IC ja S-II astme vahetusega muljetavaldav loksumine (mõne sekundiga muutus kiirendus 4 g-st (mis surus lavatsisse) … 0 g-ks (lavatsist lahti) … ja siis asendus see maheda 0,75 g-ga (vrd Cadillac)) ja J-2-te käivitumisega kaasnenud tulekera lõi üles SM akendeni; kuigi Apollo stardi 4 g oli lapsemäng võrreldes sellega, et Mercury stardil oli kiirendus 10 g).

Pabermudeli ehitamise praktilisi näpunäiteid: paberist pilutikandit saab kõige paremini lõigata siis, kui avadega osa on veel paberist välja lõikamata, saab sama teha ka soonimisega, sest kui te musta värvi osa välja lõikate, lähevad osa kõrval olnud joondamiskriipsud kaduma. Soonimine üldiselt aitab kõvasti kaasa voltimistäpsusele (see tuli meelde alles täna!) ja ei ole vahet, kas soonida esi- või tagaküljelt (esiküljelt on lihtsam, näeb joont).

L, 4106. päev: jalgrattaga linnas ja pilt seina

Ratastega piki jõge linnani (ükskord jõudsime püssirohuveskini, aga sealt läks tänav püstloodis üles; nüüd läheb ka, aga varsti hargneb sealt rõhtne jalgrattatee)

E näitab kohta, kus nägi eelmine P metskitse, parandan foto järgi arvatud teekonnapunkti kaardirakenduses ja pildistades unustan, et jalgratas ei seisa mitte enda, vaid minu jala toel, mispeale kukub tee kõrvale maha, sadulal olnud mobiil kargab ka maha, alumine serv leiab sodi seest ainsa killustikukivi, mõra läheb pikuti üle ekraani kaitseklaasi.

Tee ääres on maja sildiga ελληνική πνευμονικη εστια – Hellenic Cultural Centre, aga ikkagi – mida teeb selles „pneumoniki”? Pärast (Google Translate!) selgub, et see tähendab spirituaalset. Googel tõlgib seda spirituaalseks restoraniks ja kopsurestoraniks, aga kaks muud silti majal ütlesid, et seal on kreeka ökumeeniline keskus (This is an ecumenical matter!) ja mingi Serbia kirik, ni et küllap nagu mingi vaimutoidu keskus.

Lõuna portugallaste juures, ma targu ube ei võta, liha pakutakse mis hirmus. Postkontori juures jääme otsebussist 4 minutit maha, pooljala poodi. Pildi seinalepaneku jublakaid (jublakavalik on tõsiselt täienenud, seal võiks veeta päevi), muu pood on jälle ümber korraldatud.

Pilt seina.

Pildiga on raami külge klammerdatuna kaasa tulnud ka riputuskonksud, sedalaadi, et kaks konksu kahe eraldi kruvi jaoks seinas, mis üldiselt tähendab, et pilti loodi saada on võimatu. Ka sein on ligikaudu sama kõvast betoonist kui lagi. Olen parajalt närvis, sest juhtmetunnisti patarei on tühi [tgl on see üldse katki, viskan hiljem ära] ja ma ei tea, kas seinas lähevad juhtmed põranda juurest nagu tänapäeval või lae alt nagu vanasti, puuraugud on laest 27 cm, diivanil seistes üle pea, ja seina kõvaduse tõttu pean puuri hoidma kahe käega, ja et lööktrelli pakendist oli poes omal ajal esikäepide varastatud ja ostes keegi pakendi terviklikkust ei kontrollinud, tuleb puuri toetada ka tagant. See tähendab, et sodilehter tuleb teipida seinale ja kobada augu sügavust (nihikuga!) käsikaudu. Aga arvestades betooni kõvadust, ei saa selles kohas olla juhtmeid, sest juhtmekanal suletakse ikka mingi pehmema olluse kui betooniga. Mürin lõpeb siivsalt kl 17.20, lubatud on laupäeval kuni 18.00.

Saturn V 1 : 96 pabermudeli päästerakett (valge toru sõrestiku otsas kõige tipus); selle pilutikanditaoline sõrestik on kahtlemata peenim asi, mille olen sel sajandil paberist välja lõiganud: Victorinox Swisschampiga, kaks korda teritan väikest tera; pärast paari aasta tagust piinlikku vahejuhtumit, kui tegin autosageduse arvutamise lükatit (kestusest ja arvust saab sageduse tunnis) ja pappalusest läbi lõikasin ja üritasin kriimu E kirjutuslauas varjata valge värviga, mis varsti läks kollakaks, kasutan nüüd spetsiaalset lõikamisalust ja lõigata saab traditsioonilisel kingsepameetodil, põlve otsas, lugemisprillid ees.

R, 4105. päev: reede

Päeval söömas.

Paar päeva enne implantaatide istutamist küsis hambaarst, kas mäletan, miks algul pidime panema ühe ja siis teise poole, mitte kõik 2 + 2 kruvi korraga. Ei mäleta. Nüüd hiljem tuli muidugi meelde: et saaksin teise poolega normaalselt süüa! Nüüd olen olnud ligi kaks nädalat vedeltoidu dieedil (+ see, et vahepeal ilmnenud seedehädadega ei saa süüa hernest või ube või soja sisaldavaid asju) ja küll on tore, kui saan hakata sööma näiteks saia!

Mul on kavas koduloohuvist käia mitmes arhiivis lugemas dokumente, et laiendada pilti rahvavalgustajast kaugemale kui see ainus elulugu, millel põhinevad kõik seni nähtud jutustused temast. Kuivõrd selle eluloo jaoks saatis ta andmed ilmselt ise (see ilmus tema eluajal, kui ta oli 75), on ta kardetavasti mõnda asja seal ilustanud. Äkki on neis ka eraelulisi pudemeid; kõik jutustused temast on sekundaarsed ka ses mõttes, et need on kirjutatud pärast tema surma ja seega ei räägi isiklikest muljetest. Elukäigust aimdub pahupooli ja suuri läbielamisi, aga mis need olid, sellest jutustused ei räägi:

• Mispärast ikkagi loobus tulusast ja kindlast kirikuõpetaja ametist? [Leitud: kirjaoskamatud leerilapsed.]
• Arsti, apteekri ja kolide ülewaatja’na oli ta rahvamees, aga raehärrana, kohtufoogtina, politseiülemana? [Aprillis 2019 leian vihje, et on olemas ta väimehe mälestused, mis on üks väheseid allikaid, mis kirjeldavad rahvavalgustajat inimesena isikliku kogemuse järgi.]
• Tema esimese mõisaga on seotud kohtuasi, mille pealkirjas on sõna Gewalttat, mida menetleti kaks aastat, aga millest osa oli ta ära Saksamaal. [Septembris, kui olen Eestis, kavatsen lõpuks arhiivi külastada, aga kui ürikuid lugemissaali tellin, on see ürik „uurija käes”. Aprillis 2019 näen teises arhiivis rahvavalgustajat uurinud ajaloolase ümberkirjutusi ürikutest ja sealt saab teada, et kalastustüli.]
• Ajast, mil ta oli koguduse vöörmünder, on alles kirju; kas nendes on juttu orelist, mille ta pärast kogudusele kinkis? [Ei, selle oreli saamisloost ei ole teada midagi. Ainus orel Eestis, kus on peal annetaja nimega silt.]
• Maja täpne asukoht; ostuleping pidavat olema muuseumis ekspositsioonis (pildistamine on seal usutavasti mugavam kui muuseumi arhiivis). Tänavad olid siis pisut teisiti. [Esil on allkirjade leht, paberiservade vahelt ei paista, et lepingus oleks plaani. Aprillis 2019 tuvastan vanade linnaplaanide raamatust, et tõenäoliselt oli see tema majaks peetava maja kõrvalmaja.]
• Teenijaskond: osa teenijaid olid pärisorjad (1811. a hingeloenduse järgi 3 ja tütrel 1).
• Pärast kolimist mõisast linna kaovad maarahvast ristilapsed.

N, 4104. päev: herilane

Päeval söömas.

Õhtul toas herilane. Laseme tal maiustada jäätise servast ja viime siis toast välja, aga ta tuleb tagasi (E arvates kindlasti sama herilane), maandudes seekord kuhu iganes, sh meie peale, põrandale, riiuliservale jne. Nii et jälle aknad kinni kuni hilja õhtuni. Ka köögiakent ei taha avada, et äkki haistab ja lendab üle maja sealtkaudu kohale. Herilaste ja vapsikutega on probleem, et äkki söövad koerad need sisse või keerame ise pimedas neile peale.

K, 4103. päev: kolmapäev

Ärkan kl 4.30 äikse peale. Št käib magamistoa ukse taga krõbinal edasi-tagasi ja kardab. Toas on kohutav umbsus ja niiskus: eile oli toas ja pärast vaevarohket väljaheitmist üritas pikalt sisse tungida vapsik. Nii et aknad olid kinni. Kl 4.45 avan akna ja juba kl 5.10 on muutunud piisavalt lahedaks, heidan teki peale. Hommikupoole üritan lõpuks minna ka teki alla, aga minuti pärast heliseb kell.

Päeval söömas, õhtul poes.

T, 4102. päev: öine külaline

Päeval söömas.

Õhtul hõljub akna taga ja siis ka toas vapsik.

Öösel ei julge akent avada, keegi elukas prõmmib vastu akent, aga praegu maipõrnikaid ei ole.

E, 4101. päev: esmaspäev

Tööl, poes.

Fotoarhiivist selgub, et mul on Ju 52/3m-dest sellised muuseumivälised fotod:

• 3 korda 1 tundmatu lennuk õhus Šveitsi kohal
• 2 tundmatut lennukit Dübendorfi lennuväljal
• HB-HOS paistmas Dübendorfi angaari aknast
• HB-HOY (CASA 352L) Mainzi kohal
• D-AQUI väga kaugel Tallinna kohal (kuni leidsin tööl fotoka üles)
• D-AQUI öösel siin lennuväljal

P, 4100. päev: kuum pühapäev

Higistan kodus vaikselt.

Šveitsis vanalennuk HB-HOT ex-A-702 eile alla kukkunud, 20 inimest surnuks. aviation-safety.net ütleb, et see oli 4845. ehitatud Ju 52/3m, Ju 52/3m 315. kere hävimisega õnnetus, 144. hukkunutega õnnetus ja hukkunute arvu poolest 3. õnnetus (kahes suuremas hukkus 23 inimest, 1946 Prantsusmaal ja 1949 Vietnamis, täpsemini oli nendes Prantsuse litsentskoopia Amiot AAC.1). Ma nagu ähmaselt mäletaks, et 1995–1996 oli Ju-Airi tingimustes* pisikeses kirjas öeldud, et reisija lendab omal vastutusel, nemad tema elu ei kindlusta. Nüüd siis pauk käes. Kui et Ju-Airi angaar on Dübendorfi lennuväljal Zürichist kohe mäe taga, nägi nende** tollal kolme Ju 52/3m g4e-d Zürichi ümbruskonnas lendamas ühtelugu (pärast hankisid nad ka neljanda Ju 52/3m-i, Hispaania litsentskoopia CASA 352L, aga vahetasid mootorid algsete BMW 132-de vastu). Nagu fotoarhiivist senini näha võib, juhtus üsna mitu korda, et nii kui kuulsin matkal mitme suure kolbmootori plödinat, viskasin seljakoti seljast, koukisin sealt fotoka, panin ette teleobjektiivi (sel ajal vist kandsin fotokotis fotoka kere ja kaht objektiivi (24 mm, 75–300 mm) eraldi, muidu ei mahtunud) ja ootasin, kuni ilmub lennuk nähtavale. Kahjuks olid lennukid enamasti nii kõrgel või kaugel või sellises asendis või kohas, et numbreid fotolt ei näe, aga tõenäoline on, et ka HB-HOTi olen oma silmaga näinud (nagu olen näinud lendamas mingit vanalennukit, vist Spitfire’t või P-51-te, mis põrutas paar aastat hiljem pilbasteks). Näiteks kõige esimesel päeval Zürichis, kui olin pärastlõunal saabunud rongiga, läksime majarahvaga õhtul linna peale jalutama (majarahvas uutele elanikele näitama linna) ja nii kui järve juurde jõudsime, nägin, kuidas piki järve läheneb ja siis lendab üle pea vanalennuk, kolm mootorit, tiiva taga kogu tiiva pikkuses eraldi tagatiib ja tüürid, mis mõlemad kinnitasid, et see on ainult Ju 52/3m – ma ei mäleta, kas siis üldse teadsin juba, et Ju-Airil on neid 3 tk lennukorras.

* Muidugi üritasin ka ise saada piletit, aga ükskord olid kõik hooaja lõpuni välja müüdud ja teinekord ei olnud nii palju raha.
** Šveitsi lennuõnnetuste uurimiskomisjoni eelaruande järgi (15.8.2018) kuulus HB-HOT Šveitsi lennuväele.

L, 4099. päev: keerukas valik, aga tõlkija märkustest ükskord lahti!

Päeval prillipoes päikeseprille tellimas; raamide valikul juhtub minuga seniolematu lugu, kuidas viimaseks jääb kaks raami, nii et ma siis keerutan neid käes ja võrdlen: Gucci või Prada, Prada või Gucci… (Muidugi sellest ei ole kasu mingisugust, sest raamil on märk märkamatu ja toosil seespool.)

Õhtul krevetirestoran.

* * *

Läbi saab „Purjetamine vabadusse”. Tõlkija märkusi üldse ei ole! Komavigu ka ei ole, õigekirjavigu märkan ainult üht (nime Marconi mugandus ja sõna „purjed” on valesti kokku pandud suurtäheliseks liitsõnaks, õige olnuks „markoonipurjed”: pärisnimest ei saa moodustada suurtähelisi tuletisi), aga see-eest on suur pusserdus merendusterminitega ja muude tõlkeraskustega:

• Eespurje kohta öeldakse pidevalt kliiver. Kliiver on jah teatud eespuri, aga mitte kahepurjesel jahil. Saanuks öelda lihtsalt eespuri. Kardetavasti inglise sõna jib otsetõlge.
• Jahi teise purje (suurpurje) kohta öeldakse grootpuri. Kah õige, aga kui üht purje nimetada grootpurjeks, saaks paralleelsuse nimel teine olla fokkpuri.
• Ühes tormis lähevad katki salapärased „purjejuhikud”, mida on kolm tükki ja mida saab parandada tekilt, masti ronimata. Kahtlustan, et jutt on purjeliistudest (liistud bermuudapurje tagaservas (ahterliigil), suurendavad purjepinda, toetades purje osa, mis ulatub tagumise alanurga (soodinurga) ja ülanurga (topinurga) vahelisest sirgjoonest tahapoole). 
• Inglise beam tähendab vähemalt kolme asja: laeva suurim laius; piim (tekki kandev tala); tala. Alguses ei ole seda teatud ja on räägitud „suure piimiga jahist”. Õige on „suure laiusega” ehk „laiast”.
• Spray water ei ole mingi müstiline „piserdusvesi”, vaid veepihu: tormiga paiskub laintelt ja vastu laevakeret pekstes õhku rohkem vett kui mingi piserdus.
• Alguses räägitakse kiiruse asemel kiirendusest („sõlme tunnis”), lõpupoole õigesti kiirusest („sõlme”).
• Jahil on kuumpea-diiselmootor, mis mitte ei popsu, vaid teeb tšag-tšag. Selge, et inglise keeli oli see chug-chug, aga kas ingliskeelne kass teeks siis mjuu-mjuu ja koer bark-bark? Vrd Kreisiraadio sketš „Eurovärk” (1998 või 1999), kuidas Alev Ström teatab, et Euroopa Liidus ühtlustati loomahäälitsused ja nüüd teevad kassid enam mitte nurr-nurr, vaid myrra-myrra nagu Rootsis.

Ja üldse on häda otsetõlgetega kohtades, kus jäi hätta silvet (või inglise-eesti veebisõnastikud, mis kõik lõppkokkuvõttes põhinevad iidsel silvetil), nt ühes kohas sõimab üks teisi kuutõbisteks. Usutavasti on algupärandis seisnud lunatic, aga see ep tähenda mitte kuutõbist – siis oleks lunatic asylum „kuutõbiste varjupaik”, aga see seda teps mitte ei ole.

R, 4098. päev: reede

Juureravi saab valmis; hambaarst saab kogu mäda kätte ja täheldab rõõmsasti, et mädakolle ei ulatanud implantaadikruvini, luu on vahel, nii et loodetavasti jääb kruvi püsima.

Küsin, kas on mingit hambaloputusvedelikku, millega saaksin õmmeldud igemeid loputada, viimati välja kirjutatud kirurgiline vedelik on lõppemas. Hambaarst vastab, et see on tõesti kirurgiline, aga liiga tugev, sellest on olemas ka lahjem igapäevakasutuse oma. Kirjutab retsepti ja joonib sellel alla, et suur lahjema vedeliku pudel.

N, 4097. päev: neljapäev

Tööl.

K, 4096. päev: kolmapäev

Tööl, õhtul koertega silla juures.