Koduloouuringud jõuavad ummikusse. Olin avastanud seni läbikaevamata teabeallika, armulaualiste nimekirjad, kust aimdub, kellel oli millal kes teenija. Kui teenija oli olnud ametis veel pärisorjuse ajast, oli ta tõenäoliselt olnud härra pärisori ja teda nimetati isanda perekonnanime ja oma eesnimega, endal tal perekonnanime ei olnud. Samamoodi meetrikas endas (sünnid, vaderid, surmad, harva ka abiellumised). Pärast pärisorjuse kaotamist hakkasid ilmuma lihtrahvale perekonnanimed (ning eesti pihtkonnas hakati lastele panema samasuguseid eesnimesid kui saksa omas); teenijatega läks mitu aastat inertsist edasi vanamoodi.
Aga siis 1834 tuli kirikuraamatute pidamise kohustus, raamatus kirjas olema pidanud asjade veerud olid ette trükitud, armulaualiste loetelud kas kaovad või on ees- ja perekonnanimedega, aga ametita, nii et see kahjuks ei ütle midagi, kes oli kelle teenija. Nii et ametlikult põhjalikumas raamatus võib olla vähem teavet kui suvaliselt peetus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment