Paar päeva enne implantaatide istutamist küsis hambaarst, kas mäletan, miks algul pidime panema ühe ja siis teise poole, mitte kõik 2 + 2 kruvi korraga. Ei mäleta. Nüüd hiljem tuli muidugi meelde: et saaksin teise poolega normaalselt süüa! Nüüd olen olnud ligi kaks nädalat vedeltoidu dieedil (+ see, et vahepeal ilmnenud seedehädadega ei saa süüa hernest või ube või soja sisaldavaid asju) ja küll on tore, kui saan hakata sööma näiteks saia!
Mul on kavas koduloohuvist käia mitmes arhiivis lugemas dokumente, et laiendada pilti rahvavalgustajast kaugemale kui see ainus elulugu, millel põhinevad kõik seni nähtud jutustused temast. Kuivõrd selle eluloo jaoks saatis ta andmed ilmselt ise (see ilmus tema eluajal, kui ta oli 75), on ta kardetavasti mõnda asja seal ilustanud. Äkki on neis ka eraelulisi pudemeid; kõik jutustused temast on sekundaarsed ka ses mõttes, et need on kirjutatud pärast tema surma ja seega ei räägi isiklikest muljetest. Elukäigust aimdub pahupooli ja suuri läbielamisi, aga mis need olid, sellest jutustused ei räägi:
- Mispärast ikkagi loobus tulusast ja kindlast kirikuõpetaja ametist? [Leitud: kirjaoskamatud leerilapsed.]
- Arsti, apteekri ja kolide ülewaatja’na oli ta rahvamees, aga raehärrana, kohtufoogtina, politseiülemana? [Aprillis 2019 leian vihje, et on olemas ta väimehe mälestused, mis on üks väheseid allikaid, mis kirjeldavad rahvavalgustajat inimesena isikliku kogemuse järgi.]
- Tema esimese mõisaga on seotud kohtuasi, mille pealkirjas on sõna Gewalttat, mida menetleti kaks aastat, aga millest osa oli ta ära Saksamaal. [Septembris, kui olen Eestis, kavatsen lõpuks arhiivi külastada, aga kui ürikuid lugemissaali tellin, on see ürik „uurija käes”. Aprillis 2019 näen teises arhiivis rahvavalgustajat uurinud ajaloolase ümberkirjutusi ürikutest ja sealt saab teada, et kalastustüli.]
- Ajast, mil ta oli koguduse vöörmünder, on alles kirju; kas nendes on juttu orelist, mille ta pärast kogudusele kinkis? [Ei, selle oreli saamisloost ei ole teada midagi. Ainus orel Eestis, kus on peal annetaja nimega silt.]
- Maja täpne asukoht; ostuleping pidavat olema muuseumis ekspositsioonis (pildistamine on seal usutavasti mugavam kui muuseumi arhiivis). Tänavad olid siis pisut teisiti. [Esil on allkirjade leht, paberiservade vahelt ei paista, et lepingus oleks plaani. Aprillis 2019 tuvastan vanade linnaplaanide raamatust, et tõenäoliselt oli see tema majaks peetava maja kõrvalmaja.]
- Teenijaskond: osa teenijaid olid pärisorjad (1811. a hingeloenduse järgi 3 ja tütrel 1).
- Pärast kolimist mõisast linna kaovad maarahvast ristilapsed.
No comments:
Post a Comment