L, 4099. päev: keerukas valik, aga tõlkija märkustest ükskord lahti!

Päeval prillipoes päikeseprille tellimas; raamide valikul juhtub minuga seniolematu lugu, kuidas viimaseks jääb kaks raami, nii et ma siis keerutan neid käes ja võrdlen: Gucci või Prada, Prada või Gucci… (Muidugi sellest ei ole kasu mingisugust, sest raamil on märk märkamatu ja toosil seespool.)

Õhtul krevetirestoran.

* * *

Läbi saab „Purjetamine vabadusse”. Tõlkija märkusi üldse ei ole! Komavigu ka ei ole, õigekirjavigu märkan ainult üht (nime Marconi mugandus ja sõna „purjed” on valesti kokku pandud suurtäheliseks liitsõnaks, õige olnuks „markoonipurjed”: pärisnimest ei saa moodustada suurtähelisi tuletisi), aga see-eest on suur pusserdus merendusterminitega ja muude tõlkeraskustega:

• Eespurje kohta öeldakse pidevalt kliiver. Kliiver on jah teatud eespuri, aga mitte kahepurjesel jahil. Saanuks öelda lihtsalt eespuri. Kardetavasti inglise sõna jib otsetõlge.
• Jahi teise purje (suurpurje) kohta öeldakse grootpuri. Kah õige, aga kui üht purje nimetada grootpurjeks, saaks paralleelsuse nimel teine olla fokkpuri.
• Ühes tormis lähevad katki salapärased „purjejuhikud”, mida on kolm tükki ja mida saab parandada tekilt, masti ronimata. Kahtlustan, et jutt on purjeliistudest (liistud bermuudapurje tagaservas (ahterliigil), suurendavad purjepinda, toetades purje osa, mis ulatub tagumise alanurga (soodinurga) ja ülanurga (topinurga) vahelisest sirgjoonest tahapoole). 
• Inglise beam tähendab vähemalt kolme asja: laeva suurim laius; piim (tekki kandev tala); tala. Alguses ei ole seda teatud ja on räägitud „suure piimiga jahist”. Õige on „suure laiusega” ehk „laiast”.
• Spray water ei ole mingi müstiline „piserdusvesi”, vaid veepihu: tormiga paiskub laintelt ja vastu laevakeret pekstes õhku rohkem vett kui mingi piserdus.
• Alguses räägitakse kiiruse asemel kiirendusest („sõlme tunnis”), lõpupoole õigesti kiirusest („sõlme”).
• Jahil on kuumpea-diiselmootor, mis mitte ei popsu, vaid teeb tšag-tšag. Selge, et inglise keeli oli see chug-chug, aga kas ingliskeelne kass teeks siis mjuu-mjuu ja koer bark-bark? Vrd Kreisiraadio sketš „Eurovärk” (1998 või 1999), kuidas Alev Ström teatab, et Euroopa Liidus ühtlustati loomahäälitsused ja nüüd teevad kassid enam mitte nurr-nurr, vaid myrra-myrra nagu Rootsis.

Ja üldse on häda otsetõlgetega kohtades, kus jäi hätta silvet (või inglise-eesti veebisõnastikud, mis kõik lõppkokkuvõttes põhinevad iidsel silvetil), nt ühes kohas sõimab üks teisi kuutõbisteks. Usutavasti on algupärandis seisnud lunatic, aga see ep tähenda mitte kuutõbist – siis oleks lunatic asylum „kuutõbiste varjupaik”, aga see seda teps mitte ei ole.