Teen päev läbi kursuse kirjatükka, nii et õhtuks on kaunis paha.
Panen arvuti kinni ja ennäe: läheb paremaks. Isegi söögiisu hakkab tulema tagasi (mitte küll täielikult; unustasin hommikul võtta isu tõstvaid kapsleid, millesse mul küll suurt usku ei ole, aga alati on hea asi ajada millegi kaela, eks ole).
Päeval äike, üks kord jube ragin jõeoru vastaspervel.
Leian, et seoses 29.5.2017 hävinud kõvakettaga ja sellega, et varasemal täielikul varundusel 31.12.2014 ei olnud sügise 2014 kursuse materjale, sest kursus siis veel kestis, ja uuemad asjad reisikettal algavad kevadest 2015, on sügise 2014 asjad kadunud (peale laekunud toore teksti, mis oli alles mujal).
* * *
Saan läbi aastaraamatu „Arheoloogilised välitööd Eestis 2015”. Varem oli AVE kirjutet enam-vähem korralikus eesti keeles ja ainult resümeed olid halvas inglise keeles; nüüd on vastupidi, ainult eestikeelsed kokkuvõtted on enam-vähem korralikus keeles. Ei noh, ajaloolased võiksid teada, et mullatööd ei ole sõnasõnaline earthworks, mis tähendab hoopis pinnasest kaitsevalli.
* * *
Leian üles surnuaia, kuhu on maetud isapoolne vanaisa. Selle leidmislugu on taoline, et sugupuuhuvi tekkides 2000. a paiku kirjutasin Kotlase koduloolastele (ühingule Sovest, peaks tegutsema seniajani) ja küsisin, kuhu sealsetes sunnitöölaagrites surnud maeti. Sain vastuses koguni mälestusi vanadaamilt, kes oli töötanud sealses haiglas ja kes mäletas seal talvel 1941/42 olnud kõhutüüfuses eestlasi. Sain ka kaks skannitud fotot, millel ühel ühishaudadega surnuaia üldvaade ja teisel mälestuskivi (1998 avati memoriaal). No ja need fotod leidusid ükspäev suht juhuslikult vanast arhiivimaterjalist ja leidsin, et need võib kopida korrastatud fotoarhiivi vanaema fotode sekka. Importisin Lightroomi ja asukohta pannes uurisin järele, mida teab Kotlase sõjaaegsetest surnuaedadest Google. Sain teada, et linnas oli üksainus surnuaed, kuhu maeti sõjaajal ja kuni 1953 ka kõik ümbruskonna vangi-, sunnitöö- ja väljasaadetute laagrites surnud, ning et memoriaal on seal. Artikli kaardilink viitab valesti, aga jutus mainitud tänavanimedest ja Google’i tänavaatest saab teada, et õige koht on siin.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment