R, 4056. päev: vanade slaidide skannimine jätkub

Tööl, lõuna aeg poes.

* * *

Skannitud saab slaidifilm nr 285 aastast 1993, mille skannimine kestis üle kahe aasta. Esimesed 10 kaadrit skannisin, nagu ülestähendused märgivad, aastal 2016; vahepeal oli skanner paksult muu kola, sh raamatute all; nüüd olen alates 6. skp vähehaaval jätkanud. Film (Agfachrome) on säilinud üllatavalt hästi (õhu käes olev slaidifilm pleegib, kehvem, nt Konicachrome R-100 on juba alla 20 aastaga monokromaatiline sinivalge – mõni ime, et Konica pani lõpuks pillid kotti). Seal lõpus oli ekskursioon värskelt renoveeritud Helsingi olümpiastaadionile ja kauneid pilte ridamisi (mida skannin tavalise 1200 dpi eraldusega ja suuremana, 2400 dpi).

Filmi alguse skannimisest (algus oli juba Lightroomi arhiivis, selgus) on möödas nii palju aega, et ma ei mäletanud, mismoodi vähendasin enne Lr-i importimist pildimüra (mida on värvislaidil rohkem kui värvilisel või must-valgel negatiivil). Otse skannerist – pildil on tarbetut tera ja kribu; silutud liiga palju – detailid kaovad. See meenus alles u 10. kaadri müraärastusel. Ja see selgus ka, et ei ole päris hea ärastada müra tagurpidi järjestuses, filmi lõpu kaadrid enne – sest siis läheb ka kaadrite salvestusaeg tagurpidi ja umbkaudne kellaaeg tuleb panna igale kaadrile eraldi, ka tunnid (muidu saaks muuta ainult minuteid-sekundeid, kui alguses valida kõik äsja imporditud fotod ja panna õigeks esimese kuupäev ja kellaaeg – Lr arvestab salvestusaja vahesid ja muudab kuupäevi-kellaaegu proportsionaalselt, näiteks kui kaader 36 on salvestatud täna kl 7.30 ja kaader 35 kl 7.32, valida mõlemad ja uueks kellaajaks panna 14.00, on 35. kaadri uus kellaaeg seesinatne 14.00, aga 36. kaadril 13.58).

Ja võttekohti kaardil märkides nägin, et Google’i satelliidifotol on staadion uuesti üles songitud (2016–2019, samuti on seda vahepeal renoveeritud veel kolm korda, seega keskmiselt iga kuue aasta tagant).