Pime pilvine ilm.
Hommikul gastroenteroloogi juures. Tegutseb samas majas postkontori vastas pisut pargi poole, millest aastaid tagasi pool maha lammutati. Kohati tuleb koridoris liikuda käsikaudu. Arst ütleb, et minu nime tal kirjas ei olevat; mina vastu, et ta ise ütles, et tulgu ma täna kl 8.30 lihtsalt kohale, kui olin aja kinnipanekul jõudnud nime deklameerimisega poole peale.
Läbivaatus piirneb ainult suuliste selgitustega, midagi ei katsu, ei vaata, analüüse ka ei vaata, teatab, et tema arust need sapikivid ei ole ja kui need valu ei tee, siis välja ei lõika; ma ei jõua täpsustada, mis mu meelest on „normaalne seedimine”; oletab väga originaalse haiguspõhjuse (üldse mitte seoses gastroenteroloogiaga, me kõik oleme rabatud, mu arust selliseid mõtteid ei tohi patsiendi pähe panna, ta võib hakata sedasi mõtlemagi), aga annab järgmiseks nädalaks aja gastroskoopiasse, enda juurde. Kirjutab isegi suunamiskirja, mis peamiselt koosneb pildilisest õpetusest, kuidas õige koht suures haigemajas üles leida.
Siis tööl.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment