Kodus haige. Hommikul käin annan analüüsid. Verevõtuvend helistab pärast ja küsib, mis on minu „puaa” [pwɑ]. „Point? Poit? Peau?” mõtlen, midagi asjalikku pähe ei tule. Küsin, kas äkki saaks inglise keeles. „Jor wiv,” ütleb. Mina: „My wife?!” (ja mõtlen, et ahaa, asjad siis nii halvad). Pikapeale selgub, et hoopis kaalu küsib!!
* * *
Lõuna paiku kostab ebatavaline mootorivihin; kuigi jooksen akna juurde ja vaatan igale poole, ei näe (äkki kadus maja taha). Paari minuti pärast kostab sama uuesti: jooksen akna juurde ja näen seekord siugjal trajektooril lendamas 4 reaktiivmootoriga, kõrge sirge sabaga, ülatiivaga, suht peene kerega transpordilennukit, mis parameetritele ja üldilmele vastab ainult C-17A (Vene lennuk see ei ole: kes on kunagi kuulnud, mis häält teeb Il-76, seda enam ei unusta, ning vene lennukeil tuleb mootoreist musta suitsu). Eraldusmärke palja silmaga ei näe. Võrreldes startiva kaubalennukiga B747 on C-17A hämmastavalt vaikne.
Mõni minuti hiljem ilmub raske helikopter ja liigub samasse suunda. On näha nii kaua, et jõuan tuua kapisahtlist binokli, millega vaatan paar sekundit ja üritan meelde jätta profiili (riiklikke tunnusmärke vaadata ei jõua). See on NH90.
Jätan C-17A kadumiskoha suuna ja kõrguse liftišahti suhtes ning lennuki näiva suuruse meelde ning mõõdan sekstandiga, kui kõrgel, arvutades seega tiibade siruulatuse järgi, kui kaugel, ja saades teada, kus kohas. Saab teada, et kadumiskohas oli kaugus 1 km, lennukõrgus 200 m ja koht vallakeskuse staadioni kohal.
* * *
Politsei meenutab ühes fotoga esmaspäevasest kataklüsmist kiirteel, et kiirteel ümberpööramine ja vales suunas sõitmine on mõlemad keelatud, trahv 145 € + 2 auku talongi, ja et valvekaameratele on autonumbrid näha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment