T, 3465. päev: Saaremaa juturaamat

Rõve külm (krt, nädal tagasi oli +34 °C!), keeran radikad sisse: kohisevad, lähevad soojaks!!

Õhtul Kõrgmetsa elumajade juures laulavad rasvatihased nagu kevadel.

* * *

Loen, käsil on Google’i raamatutest leitud tõeline klassika, J. W. L. von Luce „Sarema jutto ramat” (2. tr, 1843 ehk „ueste la̔bbi wadetud ja teiſt korda tru̔kkitud”, trükitud Tallinnas), täispealkirjaga „Sarema Jutto ramat, mis marahwa ro̔muks ja kasſuks on u̔lespannud Johann Willem Luddi Ludſe, kolide u̔llewaatja.” Kuuldavasti üsna algupärased õpetlikud lood, kuidas headus, hoolsus ja sõnakuulelikkus viib priskemale ja rikkamale järjele kui riid, varastamine ja prassimine. Esimesest 11 loost koguni kolmes toovad majja õnne õunapuud (täitsa usutav, mu oma isa noorespõlves tõid õunad majja elektri, sest siis hakkasid vilja kandma vanaisa enne sõda istutatud õunapuud, mida ümbruskonnas oli vähe, sest need võttis 1940 külm ära; isa ladus korvi suislepaõunu täis ja sõitis jalgrattaga neid 10 km kaugusele turule müüma, elektri sissetoomise raha oli ühe suvega koos). Huvitav keelekasutus (Luce oli sakslane), palju vanu vorme, õ kasutus ei ole järjepidev (tüpograafia ja noh, Saaremaa), tunda on saare murret.

Esimese 10 loo dramatis personae:

1. Wanna Mats (80+) ja Willem (eelmise tütrepoeg, kes uurib vanaisalt pika ea saladust)
2. Jürri (10) ja „pisſoke” Mina (kellele mõisaproua kingib suure õuna, „Jurna” algatusel teevad nad seemned maha ja rajavad õunapuuaia ning muidugi „wimaks … ja̔i Ju̔rri perremehheks ja wo̔ttis Minad naeſeks, ſepa̔rrast et nemmad ollid lapſeſt ſadik teine teiſt armastanud”)
3. vanamehed Hans (kelle poeg on ta majast sauna tõstnud) ja Ot (kellel on kodus täiuslik harmoonia), Andrus (Otti poeg), Hansu poeg (kelle Andrus ümber räägib ja kes kibedasti nuttes vanemad tagasi majja võtab)
4. leskperemees Lars, tema poeg ja vaesestlapsest teenija Truto (kelle poeg kosib Truto hea südame pärast ning neil kõigil läheb hästi)
5. Mart ja Liso (kes rajavad õunapuuaia)
6. hea südamega Peter Lemet (kes ei tahtnud tee ääres nalja pärast puid täkkida ja kelle seda pealt näinud mõisahärra pani metsavahiks)
7. kadunud hobust teise valda otsima saadetud Mihkel (12) ja seal kohatud „weike tu̔druk” Ha̔ddi (kelle headusest unistab Mihkel 9 aastat, kuni läheb talle kosja)
8. „pisſoke” Lorets (kes leiab „kinnilakkitod ramatu”, mille vahel on 300 rbl; nad muidugi ei vaata, summa selgub hiljem), tema isa („armas tadikenne”, st taadikene) Andrus, koolmeister (kes rahatasku kaotas), linnahärra (kes raha pidi saama ja kes andis ausale Andrusele helde jootraha, 10 rbl)
9. „pisſoke” Luddi ja tema isa (kes ei taha minna haakrikule, sest see on vargus; hiljem pannakse ta „kipriks u̔hhe huiſo pea̔le” ja tema pojad „wahhiks … nende asjade jure, mis ſelle hukka la̔inud laewa pea̔lt ſaid randa todud” ning nad said laeva päästmise eest kokku 32 rbl ausat tasu, rohkem kui nad saanuks röövitud kraami müümise eest, aga rannaröövlitest „ku̔llamehhed, kes temma u̔mber ellaſid”, jäid selle asemel „holetumaks ning jodikuks, ja ſaid waeſeks”)
10. Ingel („kenna tu̔druk, terwe ja tuggew, ja priske ning punnane, ja ſea̔l jures olli ta ikka lo̔bbus”, mõisa karjatüdruk) ja Predik (kes läheb mõisa tegu tegema – NB! tolleaegne nimetus on „korraline” – ja teeb Inglile siivutu ettepaneku, et need on niikuinii härra loomad, ärme too neile pidevalt ette natuke heinu, paneme kohe hommikul suure hunniku, siis saame õhtul jutustada ja mängida; Ingel peab Predikole selle kohta epistli, nii et „Predik ha̔bbenes ennaſt, ja tallitſes ellajad o̔ige holega”; muidugi võtab veel samal leheküljel Predik Ingli naiseks ja vähem kui aastaga lepitab Ingel ära kogu Prediko pere, kes muidu kogu aeg riidles, nii et lugu võib lõppeda optimistliku moraaliga: „O̔nnis on ſe, kes mitte u̔kspa̔inis rikka, nore, priske ja terwe naeſe ſaab, waid o̔nnis on ſe, kes hea naeſe ſaab!”)