R, 3440. päev: liiga peen võti

Koduloolane on pannud üles postituse Tallinna 1941. a hävitustööde mälestuseks ning mainib suurima enne XX sajandit toimunud hävinguna Tallinnas 1433. a tulekahjut. Mille peale täpsustan, et tegelikult oli hävitavam 1683. a Toompea tulekahi:

• Toompea kõik hooned (peale üheainsa maja, toomkiriku ja väikese linnuse) ehitati pärast täielikult ümber
• All-linnas vahetult pärast 1433 suuri ehitustöid ei tehtud, arheoloogilises aineses on suurpõlengu jälgi vähe (kuigi ka kaevamisi on vanalinna idaosas olnud vähe), sel ajal olemas olnud hooned säilisid. Kadund Rein Zobel on oletanud, et 1433 hävisid vahest vanalinna idaosa viimased puitkatused ja -hooned (kusjuures traditsiooniliselt oli kivimaja (stenhus) Tallinnas mitte elumaja, vaid ait, nii et on ka võimalik, et hävida võis eluhooneid – kui neid siis veel oli puidust – ja kiviait laiendati hiljem tänavani). Tallinn oli XV saj keskel suhteliselt jõukas, suuri ehitustöid 1433 parasjagu ei toimunud, nii et ehitusmeistreid olnuks varnast võtta – Pirita müüritööd olid valmis, Oleviste pikihoone ümber- ja uue torni ehitus algas alles hiljem, linnamüüri suuremad ehitustööd 1450. aastatel. Suured taastamistööd kajastuksid dokumentides – XV sajandi keskpaigaks hakkasid lepingud muutuma suulistest kirjalikeks, neid on palju ka alles – pean uurima UB-st, kas seal on 1433. a tulekahju mainivaid testamente (Google Booksis olemasolevad UB-d nii kaugele ei jõua, need on umbes 1420. aastani). Põlengust jäi järele Pühavaimu kiriku uus kell (mis hävis selle sajandi alguses) ja määrus, mis keelas puithoonete ehitamise linnas. Aga üldiselt on sellest ajalooraamatutes kirjutatud vähevõitu, vahest seetõttu, et aastate 1420–1450 raedokumente säilinud ei ole. v. Nottbecki ja Neumanni „Tallinna ajalugu” kirjutab paljudest muudest 1430. aastate sündmustest ja lepingutest, suurtulekahjust kahtlasel kombel mitte.

* * *

Kui käin õhtul koertega jalutamas ja panen koerasitta maja suurde prügikasti, kukuvad võtmed maha – sest arvasin ekslikult, et suur prügikastivõti on teiste võtmete küljes. Prügikasti all on kivisillutis, majavõti ei mahu enam lukuauku!! Võti on kukkunud täpselt teraviku peale, läinud õige veidi (0,2 mm) mõlki. Mul on jalas koerajalutuspüksid; viiliga väike universaaltööriist on viisakate pükste taskus. Ei jää muud üle kui nühkida võtme otsa vastu betoonist lillekasti serva (muidugi mitte kohas, kus tavaliselt istub joodiknaaber), kuni see läheb hädapärast lukuauku ja pääsen sisse. Toas viilin võtmelt mõlgi ära.