N, 3432. päev: ketsid ja meditsiiniajalugu

Peaaegu kõnnin ketsidega välisukseni. Mõtlen siis hetke, kuidas ma nendega tööl ikka olen ja kuidas ma lõunal koju vahetama tulles kaotan palju rohkem aega kui nüüd kohe tagasi minnes, ja lähen panen kingad.

* * *

Saan läbi Siegfried Talviku raamatu. Peale reisimärkmete, arvukate mõttekildude mitme Eesti asula eluolu kohta, mitme kultuurilooliselt huvitava juubelikirjutise (nt kuidas Jaan Tõnisson tema juures Kihelkonnal suvitas) ja refereeringu tervishoiust Louis XIV õukonnas (kuninga vennanaise Liselotte silme ja paljude kirjade läbi) ka selliseid ülestähendusi:

• 1907 surid Venemaal pooled lapsed enne 15-aastaseks saamist. Kõigist inimestest suri tuberkuloosi seitsmendik; üle 15-aastasest seega kaks korda rohkem ehk kolmandik-neljandik. Noorena surnutest olid 95% kopsudes tuberkuloosi jäljed.
• 1926, Eesti Arstis ilmunud S. Talviku artiklist „Enesetapud purjus olekus” (Talvik juhatas siis kohtuarstiteaduse õppetooli): Üldse on meie võrdlemisi väikese materjali hulgas (30 juhu seas) tervelt 3 nooruslikku purjus enesetapjat tatuaažidega, milliseid muidu meil lahangutel üliharva leitakse. Ei tarvitse tatuaažile anda seda tähendust, mis Lombroso, kes iga tatueeritud isikut hindas kui kriminaalset psühhopaati, kuid teiselt poolt Leppmanni eeskujul [kas Arthur või Friedrich, ma ei tea] ei saaks ka täitsa eitada teatavat psühhopaatilist aluspinda sellele nähtusele; teame ju esiteks, et psühhopaatilistel isikutel tihtipeale on kaunis suur analgeesia, mis soodustab selle kaunis kaua vältava ja mitte valuta protseduuri toimetamist, ja teiseks kõnelevad meile tatuaaži kujundid teatud romantilisest-debiilsest hingelaadist, nii ka meie kolmel juhul. Tabavalt prantslasedki nimetavad tatuaaže: cicatrices parlants.
• Faehlmanni lühieluloos on Talvik osundanud Faehlmanni kirju Kreutzwaldile, kus on toredaid ütlemisi, näiteks Pärnu arstiolude kohta 1843 (tõenäoliselt algselt saksa keeles): Kena linnakene, kus on 2–2½ arsti. Neist üks vagatseb, teine trilliooneldab (ravitseb homöopaatiliselt), kolmas nuusutab soolalesti. Kui sinna asuks mittehomöopaat-arst, siis oleks homöopaatial seal varsti lõpp peal. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kohta ütles Faehlmann eesti keeles (uude kirjaviisi kohendatuna) soolikakohendajate ülemkogudus ning ka leidis ta, et ülikool otsib õppejõude Saksa arstiteadlaste seast, kellel läheb kodumaal liiga hästi.