* * *
Uus lamp* vannitoa lakke. Vana lambi kupli alt tuleb nähtavale jubedaid asju: nagu et juhtmed on suhteliselt alasti (niiskuskaitset ei ole), laest tulevad jämedad vaskjuhtmed, PE-juhe on puuritud läbi, N-juhtmel on isolatsioon katki.
* Ma tean, ma tean, et eesti oskuskeeles on see tegelikult valgusti ja lamp on see, mis argikeeli on pirn. Aga ma kirjutan seda siin omast vabast tahtest, mitte tööks.
Kasutan ülespanekul nüüd juba vana nippi: puurin kandeklambrisse olemasolevate aukude järgi sobiva uue augu. Nüüd on mul ka kahtsugu laevärvi, valgusti kõrvale enam koltunud laike ei jää.
Uue laelambi niiskuskindlus seisneb selles, et ühenduskarp käib kruvidega tihedalt kinni ning selle mõlemas otsas on niiskuskindlad läbiviigud. Muidugi tähendab see ka, et ülespanemisel peab olema käes korraga (kui juhtmed on natuke juba ühendatud, peab hoidma lampi kogu aeg käes, lae juures): vasakus lamp, ristpea- ja lapikkruvikeeraja-pingeindikaator, paremas tangid (proovin hoida kruvikeerajat ka hammaste vahel või kõrva taga, ei saa; laejuhe on õnneks veidi pikem kui mujal ja kinnitub uues lambis umbes samas asendis kui vanas). Valgustab taskulamp püsti vanniäärel ja pealamp.
Asjade käik on lühidalt selline:
- Vana lambi kuppel maha.
- Kas paljad metallasjad on pingeta. (On; meil oli kunagi pingestatud väliskorpusega külmik ja üksvahe vannitoas selline elektrisüsteem, et mingi elektritarviti sisselülitamisel naabri juures pingestus kergelt ka kraanivesi.)
- Kaitse välja. (Vannitoas läheb pimedaks.)
- Kas paljad metallasjad on ikka pingeta. (On.)
- Vana lambi korpus lahti, juhtmed tagant.
- Kaitse sisse.
- Kas faas on seal, kus peab olema. (On.)
- Kaitse välja.
- Kas juhtmed on ikka vooluta. (On.)
- Vahepeal kaitse sisse, kandelatile on vaja puurida uus ava.
- Kaitse välja.
- Kas juhtmed on vooluta. (On.)
- Kui lamp laes, kaitse sisse. (Pauku ei käi.)
- Lülitist lamp sisse: vannitoas on äkki valge!
* * *
Valmib kursusematerjalide köide, enneolematul uuel meetodil: raamatuselg on läbipaistev!!
Näeb kaunist tehnilist lahendust, et poognad püsivad kohal niitidega. (Poognad tulid krdi paksud; tavaliselt on poognas 16 lehekülge (8 lehte, 4 lehepaari), aga ma loll kleepisin poognaks 16 lehepaari. Kui veast aru sain, oli hilja, lehed olid juba kõvasti kinnitusriba küljes ja lahti lõikamine teinuks lehed veel kitsamaks või servast veel paksemaks. Mul õnnestus teha ka mitu arvutusviga: kui lehti on 84, mitu 16-lehelist poognat sellest tuleb? — Ajades segi lehed ja lehepaarid, sain üllatava tulemuse, et alla 3. Tulemusena olid poognad väga paksud, ligi sentimeetri.)
Algul õmblesin raamatuploki kokku poognate kaupa (mingi katkematu PE-niidiga; 4 augupaari). Täheldasin, et muidu kena keik, aga poognad ujuvad teineteise suhtes üles-alla (sest ega ma neid üksteise külge kinni kleepinud, sest poognad on paksud ja poognatevahelised vaod sügavad). Järgmise korraga õmblesin poognate külge neli ristpaela (mille külge pannakse kaaned) ja nende õmblustes läksid niidid järgmise poogna külge risti: poogna iga augupaari ülemise augu niit järgmise poogna sama augupaari alumisse auku jne. Ujumine kadus, raamat käib avamise mõttes täielikult lahti (liimköide – lehed kleebitud serviti raamatuselga – ei käi).
Selles kohas lõikasin ühtlaseks paki välisserva (nii et on lehti, millel on 15 mm lõigatud mõlemast servast), lõpus lõigates läbi aluspapi lauda, mille kriime parandasin kellalükati kirjete parandamise meetodil: valge värviga! Gott sei Dank, et laud on täpselt sama tooni ja sama klantsiga kui valge akrüülvärv.
Kaaned on poolpehmed, sest paks spetsiaalne jäik köitepapp seisab praegu osaliselt mööbli taga. Sissepoole tuleb mustris paber (mis on kinni ainult köitelintide küljes), selle külge väljapoole kleebin köitelindid. Selja peale kleebin pikuti samast materjalist lindi kui köitelint, algus ja ots tagasikeeruga sissepoole, et ei hargneks. Peale kummalegi poole (ette ja taha) kleebin kummagi kaanega samas mustris kartongi, mis hoiab seljalinti külgedelt.
Tulemus on selline, et poognate vahelt avamisel paistavad poognaid koos hoidvad põik- ja diagonaalniidid ka seestpoolt. Lahe.
No comments:
Post a Comment