15.1.12

P, 1813. päev: täida lüngad. „Mida ... ei õpi, seda ... ...”

Parandan kursuse eksamitöid edasi, sellise innuga, et unustan ära, et täna tahab eksamiülesandeid saada teine rühm.

Tulemusi analüüsides näen, et tänavu on õppuritevahelist koostööd rohkem kui varem, aga – nagu ikka – tühiste detailide osas. See on just see suhtumine, et need üksikud asjad, millest tajutakse, et nendest üldse aru ei saada, küsitakse spetsialistilt järele, aga ülejäänu, millest isegi ei kahtlustata, et aru ei saa, selle asemele võib vabalt kirjutada mis soga tahes, nagu pidavat õpetatama isegi ühel teisel kursusel. Kui keegi välja mõtleb, kuidas uurida sellise soga kirjutamise indu enne ja pärast kursust, andku märku.

Saksa keeles on eksamiks valmistumiseks antud üles harjutada kaebekirja kirjutamist. Täpsemat teemat ei tea, seega koondan jubedaimad hotellielamused uueks Fawlty Towersiks ja panen sellele võimalikult totaka nime, Am dicken Baum (jämeda puu juures). Igaks juhuks guugeldan üle ja assamait, Mayenis on olemas hotell Zum dicken Baum! Tuleb pöörduda Eesti filmiklassika poole; hotelli Zum hinkenden Frosch õnneks Google ei tea.

No comments: