Taevas on sinine nagu pajapõhi, „külm” on ka – jaama juures näitab avalik kraadiklaas miinus kahte. All tänaval kahes väikses majas aetakse ahju sütt ja puid, nende korstendest kõrgub suitsu, mis annab ka üsna talvise lõhnastiku, mida on täis terve tänav.
Kirikmäel, seevastu, heljub seletamatu petrooleumilõhn.
Hommikupoole jube kiire, aga kui tähtajad möödas ja dokumendid valmis, on pisut aega hinge tõmmata, sest järgmised tähtajad on alles järgmisel aastal! Paraku märkab plaaniosakond seda peagi ja saan uusi töid vahele.
Otsin teatud eesti terminit ja Google leiab selle tekstist, mis on väga seda nägu, et on kunagi läbi käinud minu käe alt, aga asub... ajalehes Kesknädal. No eks ametlike tegevusülevaadete teed ole keerulised, mis parata.
Ära kolmveerand kuue paiku, vaja minna raamatupoodi, aga bussipeatuses tuleb meelde, et raamatupood suletakse mitte pool seitse nagu muud poed, vaid juba kell kuus. Sõidan hoopis Kõrgmetsa maksimarketisse.
Näib, et Bloggeri sisukord (mis reedest alates näitas ainult viimase 50 postituse pealkirja) on jälle tööle hakanud.
Vaatan õhtul BBC dokumentaali Hiroshimast (aga plaadi kaanel on, muide, hoopis Nagasaki tuumaseene pilt), milles BBC dokumentaalile omasel viisil on rohkesti lavastatud osi (mis stiili esimene katsetus Eesti kinolinal oli lõbusalt hale – sõjahuvilised näitasid innu ja rõõmuga oma vana kola, kuid üldiselt meenutasid lavastuslikud kohad Eesti esimesest mängufilmist "Karujaht Pärnumaal" (1914) seda kohta, kuidas jahimehed ründavad karukoobast). Kole on. Radioaktiivse musta vihma lugu ma varem ei teadnudki.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment