Bussiraamat (Briefe an Hitler) osundab Hitleri populaarsuse tipus 1938. aastal saabunud eriskummaliste kirjade galeriis Saksamaa vene õigeusu kiriku metropoliidi tänukirja Berliini katedraali avamise puhul, kus mainib, et kannatavad usukaaslased Venemaal mõtlevad palves ikka Hitleri kui vabastaja peale; ühe Koblenzi proua kirju, kes kirjutas igal pühapäeval põhiliselt sellest, kui ilus on Reini ääres ja et Hitler ikka ennast sügisel soojalt riidesse paneks; ja töötu hotelliportjee koostatud usutunnistust, et ta usub issandasse jumalasse ja tema valitud pojasse Adolf Hitlerisse. Väheke eespool oli truualamlikkust kuulutanute hulgas üks vana juuksurmeister, kes teatas, et tema eluunistus on Hitleri juukseid lõigata, et ta võib ükskõik millal tulema hakata (jala), kahe nädala pärast on koos riistadega Berliinis hakkamas. Ja kolm prouat kirjutasid, et olid juhuslikult jaamas, kui Hitleri rong* saabus ja Hitler tegi neile silma. Ja lapsed saatsid pühade puhul kommi.
(* Ning küsimus Tarkade Klubile: mis oli Hitleri rongi nimi? Vihjeks mainitagu, et Göringi rongi nimi oli Robinson ja Himmleri oma Steiermark.)
Tööl on siseveebi esilehele tekkinud otselink peopiltideni, juures foto, millel on minu meelest direktor pealaest jalatallani roosas (kostüüm, parukas) – ehkki toanaaber väidab pärast, et pildil on hoopis ungari kolleeg K, kes istus lauas tema kõrval. Mine võta kinni, roosasid parukaid oli peol rohkem kui keegi lugeda jõuab. Oh, millest ma kõik ilma jäin!
Aga ilm on külm ja oktoobris Stockmannist ostetud kindad on hakanud hargnema ja selgub, et ega nad tegelikult tuult pea.
Postitusele pealkirja valides meenub, et juhul kui pühade ajal isand Zaporožets ei tööta, siis tuleb mul ilmuda kohe pühade järel õpingukaaslastega kohtumisele noore rokkmuusikuna või Kalevipoja noorema vennana, sest tundub, et isand Z. kätetöö on siinkandi juuksuritest tugevasti üle.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment